Augustikuu ebatavaliselt kuumad ilmad mõjusid halvavalt inimeste töövõimele. Suure osa firmajuhtide ja ka riigiametnike juunis-juulis alanud suvepuhkused venisid sujuvalt poole augustini, mõnel isegi kuu lõpuni välja.
Rannad on rahvast täis ja tuleb ainult rõõmu tunda, et juulis peaaegu välja surnud siseturism sai augusti alguses lõpuks jalad kenasti alla. Isegi mõnevõrra ootamatu oli see, et peaaegu kõik küsitletud firmajuhid-ärimehed veetsid oma suvepuhkuse Eestis. Kes käis jahiga sõitmas, kes purjetamas, kes nautis lihtsalt vaikust ja telefonist eemalolemist maakodus.
Vähemalt pooli tuttavaid tallinlasi võis vilksatamas näha Pärnus. Igatahes saavutas Pärnu oma suvepealinna tiitli reklaamitrikiga enneolematu menu. Polnud päeva, kui ajalehtedes, telekas või raadios ei oleks räägitud Pärnus toimuvast. Kohati muutus see isegi tüütavaks. Kas siis meil midagi ei toimugi, kurtsid trotsi täis saarlased, haapsalulased ning mulgid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnakad ise ei nurisenud pideva ülerahvastatuse pärast, vaid tundsid sellest hoopis rõõmu. Kasu said nii hotellid kui ka kõik muud Pärnu majutusasutused, rääkimata juba kõikvõimalikest toitlustuskohtadest ja ööklubidest.
Igatahes tasub ka teistel linnapeadel sügavalt kaaluda, kas ei peaks varakult Jaak Tammega sõprussuhteid sobitama. Äkki naeratab õnn? Minu teada pole Eestis veel seadust, mis sätestaks suvepealinna tiitli andmise näiteks ainult mereäärsele linnale. Aga pea see seadus meie seaduste loomise tuhinas siis tekkida ei või.
Suve lõppemise üle kurvastaval ajakirjanikul jääb nüüd rõõmu tunda vaid selle üle, et kui ka presidendivalimised läbi saavad, läheb elu uuesti õigetesse rööbastesse tagasi ning iga telefonikõnet ei pea alustama vabandussõnadega puhkuse ajal tülitamise pärast.