• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SASi erastamine juubeliürituste lõppakord

    Küsimus omandisuhetest SASis on teema, mis teatud ajavahemike tagant ikka ja jälle päevakorda tõuseb. Viimati tõstatas küsimuse riigi osaluse vähendamisest lennukompaniis Taani.
    SASist kuulub kolm seitsmendikku Rootsile, Taanile ja Norrale kuulub kummalegi kaks seitsmendikku. Iga riigi osalus on omakorda 50/50 jaotatud vastava riigi valitsuse ning erasektori vahel.
    Ei ole saladus, et Norra on SASi edasise erastamise vastu, samas kui Taani ja Rootsi valitsused suhtuvad sellesse positiivsemalt.
    Riigi osalus SASis on varasematel aegadel lennukompaniile kasuks tulnud, kui lennundusturg oli reguleeritud ning igal riigil pidi iseenesest mõista olema oma «lipukandja». Euroopa lennundusturu liberaliseerudes on riigi roll vähenenud.
    Uue korra tagajärgi on märgata kogu Euroopas. Erastamisvarmad britid olid esimesed, kes riikliku lennukompanii British Airways (BA) müüki panid. Margaret Thatcher ei jäänud poolele teele, vaid erastas kompanii tervikuna.
    BA on täitnud kõik ootused ning on 1980ndate lõpust saadik olnud hästitasuv ettevõte.
    Ka mitmed teised Euroopa riigid on oma osalust rahvuslikes lennukompaniides vähendanud. Saksa valitsus loobus oma enamusest Lufthansas kaks aastat tagasi ning kavatseb ka allesjäänud 36% lähiaastatel müüa.
    Ka SAS on organisatsioonis teinud ümberkorraldusi ning ühtlustanud aktsiakapitali ja omakapitali kolmes hiljuti nime vahetanud emaettevõttes SAS Sverige (Sila), SAS Danmark (DDL) ja SAS Norge (DNL).
    Osaliselt toimus ühtlustamine selleks, et hõlbustada kapitali hankimist, kuid ka selleks, nagu arvatakse, et valmistuda aktsiate väljajagamiseks. Peapõhjuseks on ettevõtte suur investeerimisprogramm järgmiseks kümneks aastaks, mis kavandab investeeringuid 50 miljardi Rootsi krooni ulatuses.
    Kui olukord lennundusturul on radikaalselt muutunud, ei ole põhjust lennufirmat enam ühises omanduses säilitada.
    Nii oleks otsus SASi täielikust erastamisest ilus lõppakord ettevõtte 50. sünnipäeva tähistamise üritustele. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Microsoft ostab megatehingus ühe maailma suurima mängutootja
Microsoft teatas teisipäeval, et ostab arvutimängu “Call of Duty” looja Activision Blizzardi ligi 67 miljardi dollari eest. See on sektori seni suurim tehing, mis aitab Xboxi tootjal saada käibelt maailma suuruselt kolmandaks mängutootjaks, vahendab Reuters.
Microsoft teatas teisipäeval, et ostab arvutimängu “Call of Duty” looja Activision Blizzardi ligi 67 miljardi dollari eest. See on sektori seni suurim tehing, mis aitab Xboxi tootjal saada käibelt maailma suuruselt kolmandaks mängutootjaks, vahendab Reuters.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.