Majandusminister Andres Lipstoki sõnul näeb arendusja koostöölepingu projekt ette elektri tootmiseks ühisaktsiaseltsi loomist, kus Eesti Energial ja NRGen'il oleks võrdne osalus. Ühisprojekt hõlmaks Lipstoki sõnul Balti ja Eesti elektrijaama, Iru elektrijaam jääks munitsipaalomandisse.

Lipstoki sõnul ei anna valitsus ameeriklastele mingeid Eesti riigi poolseid garantiisid. «Nad võivad nõuda mingeid garantiisid, näiteks, et riik kohustub elektrienergiat ostma, aga Eesti pool ei garanteeri midagi,» kinnitas Lipstok.

Millised kaevandused läheksid üle ühisettevõttele, on Lipstoki sõnul fikseerimata. «Praegu on tegemist arendusja koostöö lepingu projektiga, see määratleb, mis tingimustel koostööd teha. «Lõppeesmärgiks on kirjutada alla ühisprojektile, kus on kõik täpselt fikseeritud,» selgitas majandusminister.

Tema sõnul on arendusja koostöölepingus kirjas, et Eesti pool teostab mitterahalised sissemaksed elektrijaamade vara näol ning NRGen teeb rahalised sissemaksed. Investeeringute tasuvusaeg on kavandatud üle 12 aasta.

Ühisprojekt lähtub Eestis kehtivatest õigusaktidest, sh energiaseaduse eelnõu põhimõtted, mille kohaselt valitsus ei taga ettevõtjatele turgusid. Elektri hind määratakse kooskõlas Eesti õigusaktidega ja on võrdne kõigile elektritootjatele.

Eesti Energia restruktureerimise kava kiitis valitsus heaks selle aasta jaanuaris. See nägi ette RE Eesti Energia ümberkujundamist aktsiaseltsiks nii, et seal sees oleks eraldi aktsiaseltsid. Kevadel tundis NRGen huvi, kas Eesti pool on huvitatud koostööst, pidades silmas Balti ja Eesti elektrijaama. Pärast läbirääkimisi kirjutas Eesti poole esindajana Siim Kallas Washingtonis pidulikult alla vastastikuse mõistmise protokollile.

Täna teele läkitatav arendusja koostöölepingu projekt määratleb, millistel tingimustel ja alustel on Eesti pool valmis ühisettevõtet moodustama.