• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haldusreform pealtnäha valutu

    Kaitseminister Andrus Ööveli sõnul läheb kaitsejõudude peastaabist koondamine mööda. Kultuuriministeeriumi järel on kaitseministeerium kõige noorem ministeerium, kus ametnikke on 84.
    «Samas, kui teistel koosseisu kahandatakse, tahame meie kümme ametnikku veel juurde, sest meie optimaalne struktuur koosneks 94--95 inimesest,» sõnas Öövel.
    Minister Kalev Kukk märkis, et koondamine puudutab suhteliselt vähe ka teedeja sideministeeriumi: «Meil on veeteede amet, maanteeamet, lennuamet. Nende funktsioonid tulenevad Eesti riigi võetud kohustustest ning need säilivad. Tõsi, teatud nihked on struktuuris ja töötajate arvus.» Kuke sõnul ei ole koondamispingeid tunda ja ta avaldas lootust, et neid ka ei teki.
    «Mis puudutab ametite koondamist, siis selles osas tuleb küll rahandusministeeriumi ametnike ees teha reveranss, sest esimest korda läheneti sellele ülesandele funktsionaalselt ning tulemus on üpris hea,» ütles majandusminister Andres Lipstok.
    Näiteks majandusministeeriumis koondatakse turismiamet. «Julgen väita, et nii on õige,» sõnas Lipstok. Selle asemel hakkab majandusministeeriumis tegutsema turismiosakond ning palju korralduslikke funktsioone antakse kokkuleppeliselt üle turismifirmade liidule. «Miks peab neid asju tegema keegi teine, kui nemad seda kõige paremini oskavad,» lisas Lipstok.
    Kokku likvideerib valitsus 36 ametit ja inspektsiooni, millega saavutatakse orienteeruvalt 70 mln kroonine kokkuhoid. Sellest 20 miljonit läheb töötajatele koondamiskulude maksmiseks. Kokkuhoitud raha jääb ümberkorraldusi teinud ministeeriumitele, et võimaldada töötajaile 10% palgatõusu.
    Rahandusministeeriumi riigivalitsemise asutuste arendusosakonna juhataja Ingrid Preeks sõnas, et mida kauem koondamine venib, seda kulukamaks see riigile läheb: «Kui tuhat inimest koondada 1. oktoobrist, läheb see maksma 19,5 mln krooni, kui 1997. a 1. jaanuarist, siis miljoni võrra rohkem.» Koondatavatele on hüvituseks ette nähtud kuue kuu ametipalk. Kui sel aastal on arvestatud keskmiseks palgaastmeks 2415 krooni, siis tuleval aastal 2655 krooni.
    Aprillis oli ümberkorraldavates asutustes keskmine töökohtade täituvus 85%.
    Kokku on ümberkorraldustega hõlmatud 6022 töökohta. Eelarvelistes asutustes töötab 63 000 inimest, neist 14 000 riigiteenistujat. Koondatavate töökohtade arv -- 1133 -- moodustab 7% riigiteenistujate ja 2% eelarveliste asutuste töötajate üldarvust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.