Ebalev president

- Kaua aega oli Eesti Panga president Vahur Kraft ajakirjanike jaoks nagu võrrand mitme tundmatuga. Peites end Estonia puiestee keskpanga hoone vägevate müüride taha, jättis Kraft rohkem halli kardinali kui keskpanga juhi mulje.

Viimase kuu jooksul on aga Eesti riigi rahakapi peavalvur end pisitasa avanud. Kraftil on juba jätkunud julgust asuda väitlusesse peaminister Tiit Vähiga. Nende arvamused sellest, kas Eesti majanduskasv on praegu muret- või rõõmutekitav, on kardinaalselt erinevad.

Kuid suurima üllatuse pakkus Kraft ikkagi panganduse alal. Eesti Päevalehe esiküljel ilmus neljapäeval koopia Eesti Panga ja Hoiupanga vahelisest lepingust, millega keskpank nõustus katma Hoiupangaga liitunud Tööstuspanga võimaliku kahjumi 90,4 miljoni krooni ulatuses. Kas Kraft talitas õigesti või valesti?

Ühest küljest pani ta mängu keskpanga, st kaudselt riigi raha. Seda võib kergesti ka maksumaksja rahaks kuulutada. Teisalt ei saa Krafti hukka mõista, et ta Kallase stiilis ei talitanud ning Tööstuspanka pankrotti ei saatnud, vaid pangale ja selle klientidele maandumiseks pehme padja alla pani. Eesti rahandusspetsialistid kinnitavad, et Kallase-aegne panganduskriis oli paratamatu majandusteraapia.

Kuid ei tasu unustada sabasid pankrotipankade kontorite taga. Inimesed polnud neis õnnelikud.

Peamine, mida Kraftile võib ette heita, on, et ta armastab saladuskatte all tegutseda. See näitab keskpanga juhi sisemist ebakindlust ja kartlikkust avalikkuse ees oma otsuseid ja tegusid kaitsta.