Orul hakati jälle briketti tootma

Midagi kapitaalset remondi käigus välja ei vahetatud, tehti vaid kõige hädapärasemaid remonditöid, ütles ASi Oru peadirektor Kalev Mehine. Remontisid tehase töölised ja kogu tööd tehti võlgu, lisas ta.

Septembri keskpaigast koos päästeametiga põleva turba kustutustöödega seotud Oru briketitehas on võlgu ka kütusefirmadele, kes tehast diislikütusega varustavad, Eesti Energiale ja maksuametile.

Kalev Mehise väitel sõltub tehase edasine eksisteerimine suuresti võlausaldajate käitumisest. «Kui nad midagi äärmuslikku ette ei võta, peame kevadeni vastu,» lisas Mehine.

Tehase pankrotist päästmiseks näeb peadirektor ainsa võimalusena välisinvestorite abi, kelle leidmiseks käivad praegu läbirääkimised. Tehas vajab vähemalt 10--15 miljoni suurust investeeringut.

Mehise sõnutsi saadi eilseks turbapõleng viimaks kontrolli alla. «Põles ära ligi 67 000 tonni turvast -- sellest oleks saanud toota umbes 20 000 tonni briketti,» rääkis Mehine. Tehasele tekitas põleng kahju 8 miljoni krooni ulatuses, kusjuures kustutustööd läksid maksma üle 600 000 krooni.

Üheaegselt tootmise taasalustamisega tõstis Oru tehas ka briketi hinda. Tonn briketti maksab nüüd senise 400 asemel 430 krooni. Peadirektori väitel ei tinginud hinnatõusu septembrikuu suurpõlengud Oru rabas.

ASi Tootsi Turvas direktori Kai Mäelehe sõnul ei näe ta Oru tehases konkurenti. «Siseturu osas on igal tehasel oma piirkond, briketti pole mõtet kaugele vedada,» põhjendab Mäeleht.

Mäeleht rõõmustab Oru tehase töölehakkamise üle, kuna tehastel on Rootsis ühine ekspordipartner. Ekspordi suurust ei osanud Mäeleht täpselt öelda, kuna uue hankeperioodi mahud ei ole veel kinnitatud.

Aastas toodetakse Orul 45 000 tonni briketti, mis on vaid kolmandik tehase täisvõimsusest.

Tehas annab tööd umbes 400 inimesele, töötajatele ollakse võlgu viimase kolme kuu palk.