• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keelatud kaup taandub keldripoodi

    Esimene küsimus, mida telefonimüüja juhtmeta telefoni ostjalt kuulma on hakanud, puudutab selliste aparaatide Eestis kasutamise lubatavust. Inimesed teavad juba, et osa neist võimaldavad naabrimehel nende eravestlusi pealt kuulata, ega riski end panna ebameeldivasse olukorda. Lisaks on elektrisideinspektsioon 27--49 MHz diapasoonis töötavate traadita telefonide müügi ja kasutamise Eestis ära keelanud. Siiski pole kõik kaupmehed patust puhtad ning lubamatud kraami liigub ikkagi. Ausad müüjad panevad seejuures kõrvale sildi «Eestis kasutamine keelatud», kuid vähem ausad ei tee sedagi.
    Järgmisel leheküljel olevas hinnavõrdlustabelis pakutud telefonid töötavad kõik sagedusel 900 või perspektiivikal 1800--1900 MHz, nii et salakaupa nende seas ei ole.
    Telefoniostu üks valikukriteerium on selle tulevane kasutuskoht. Lihtsamad telefonid sobivad koju, mitme funktsiooniga firmasse. Nii näiteks sobib pakkumustes esinev Telia Handy 10 kodutelefoniks, mistõttu see on ka natuke odavam.
    Kontoritelefoniks paslik on Siemens Gigaset 910, mille üha tugijaama taha saab registreerida kuni kuus telefonitoru. Nii töötab telefon vahendusjaamana, võimaldades kasutada vahendusjaama funktsioone.
    Samuti on ühte Gigaseti toru võimalik registreerida nelja baasjaama. Neli telefoni on võimalik panna ühele liinile, nii et sissetuleva kõne korral helisevad kõik punktid. Taoline võimalus on mugav suurel laoterritooriumil liikujale.
    Gigaseti 3600 krooni maksvasse standardkomplekti kuulub üks jaam ja üks toru. Tugijaamade võrku luues peate neid sama hinna eest juurde ostma. Eraldi on võimalik osta lisatoru, mille hind on ca 2400 krooni. Lisatoru jaoks on eraldi akulaadija. Viimase tarvis on tagavaraakude pesa, kus laadimisaeg on 20--24 tundi.
    Siemens Gigaseti baasjaamas ja telefonitorudes on PIN-kood ehk turvalukk nagu panga kaartidel või mobiiltelefonidel. See välistab koodi teadmata telefoni programmeerimise. Nii ei saa võõras inimene oma telefonitoru teie baasjaama registreerida.
    Juhtmeta telefonide tegevusraadius hoones on ca 50 meetrit, väljas otsenähtavuse korral üldjuhul 300 meetrit, mis tähendab, et Lasnamäel betoonmajade vahel võib tegevusraadius olla lubatust väiksem. Levipiirkonna lõppemise korral annab telefon sellest eelnevalt helisignaaliga märku.
    Nagu järgmisel leheküljel olevast tabelist näha, kõiguvad telefonide oote- ja kõneajad üsna suures ulatuses. Et aga alusel olev telefon laeb ennast nagunii, siis ei saa öelda, et viiepäevase ooteajaga aparaat oleks parem sellest, millel ooteaega 24 tundi.
    Hea jutusoonega inimest võib peibutada telefonide pikk kõneaeg, kuid ega keegi üldiselt üle poole tunni ikka räägi -- on kõneaeg neli või üheksa tundi, pole määravalt tähtis.
    Juhtmeta telefoni tüüpe on ekraaniga ja ilma. Tabloo korral on võimalik näha kõne pikkust, tehtavaid toiminguid, valitud numbrit, kellaaega jne. Mõnedel telefonidel on kõneaja piiraja, millega saab vältida kaugekõnede valimist ja samuti on võimalus määrata ühe kõne kestuseks piiratud aeg. Telefoni võib ka pooleldi lukku panna. Nii saab telefonil keelata väljahelistamise, aga samas on sissetulevad kõned kättesaadavad.
    Osal telefonidel on helina asemel märgutuli, mida on hea kasutada näiteks koosolekul. Väike märgutuli ei sega kedagi ning telefoni omanik otsustab ise, kas võtab kõne vastu või mitte. Telefonidel on võimalik valida hääle tämbrit ja helina tugevust. Kui kodus on üks jaam ja kolm toru, siis on igal pereliikmel oma helin. Ka büroos, kus toas töötab mitu inimest, teab igaüks, millise helina peale oma toru haarata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.