Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubamajad on hädas petistega
Tartu kesklinna kaubahalli pearaamatupidajale Tiina Ahmatovale meenus lähemast minevikust üks suurem pangakaardipettus. «Petiseks osutus soomlane, kes ostis 6000 krooni eest kulda,» rääkis ta.
Väiksemaid pettusi või petmiskatseid esineb Ahmatova sõnul kaubahallis üsna tihti.
Jaekaupmeeste liidu tegevdirektori Juhan Pihlapi väitel on petistega palju muret ka Konsumi kauplustel. «Alles hiljaaegu toimus ühes Konsumi poes 8000kroonine pangakaardipettus,» kinnitas Pihlap.
Keskkriminaalpolitsei abidirektor Veljo Aleksandrov kinnitas, et pangakaardipettused kaubamajades on väga levinud. «Alates 1994. aasta lõpust on meil teada umbes tuhat juhtumit,» ütles ta.
ASi Pankade Kaardikeskus tegevdirektori Margus Auna sõnul võltsitakse kõige rohkem rahvusvahelisi maksekaarte, eelkõige Visat ja Eurocardi. «Kohaliku pangakaardi võltsimine tuleb nobedamini ilmsiks ja sellepärast tehaksegi rohkem järele rahvusvahelisi kaarte,» rääkis Aun.
Kaardikeskuse tegevjuhi sõnul on kahte tüüpi pangakaartide võltsimist. Esimesel juhul võltsitakse terve pangakaart. «Kaarte, mis välistelt tunnustelt sarnanevad originaalile, toodetakse Hiinas ja Tais,» selgitas ta. «Üldjuhul on nad kehva kvaliteediga ja seetõttu kergesti avastatavad.»
Samuti on võimalik, et võltsitakse varastatud pangakaartide magnetribad. Pettur kopeerib magnetribale mõne teise kaardi numbri, rääkis Aun. Eriti lihtne on seda teha juhul, kui igapäevases töös tuleb palju kokku puutuda pangakaartidega, märkis ta.
Auna sõnul on petmised võltsitud või varastatud pangakaartidega kauplustes üsna levinud. «Eriti palju peteti ajal, kui kaardid alles Eestisse tulid ega olnud veel kuigi levinud,» rääkis ta.
«Võib öelda, et petmine käib lainetena,» lisas Aun. «Üks suurem laine oli selle aasta alguses.»
Politsei arvates tegutseb Eestis võltsingutega kindel grupeering. Keskkriminaalpolitsei ajab kaardipetturite jälgi alates suvest.
Juhan Pihlap jaekaupmeeste liidust näeb probleemi lahendusena eelkõige kontrolli tugevdamist kassades ja kassapidajate koolitamist. «Inimest saab koolitada nii, et ta suudaks vargust ennetada,» rääkis Pihlap. «Petturi ilme on selgesti eristatav ausa ostja omast.»