Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prantsusmaa on tuulde pildunud sadu miljoneid
Skandaalne aruanne jõudis avalikkuse ette ajal, mil peaminister Alain Juppé võitleb oma püsimajäämise eest ning sagenevad kuuldused ennetähtaegsetest parlamendivalimistest.
Juppé populaarsus on langenud erakordselt madalale seoses peaministri püüdega täita EMU konvergentsikriteeriumid suurte kärbete abil sotsiaalkindlustuse alal. Riigi tegevust kajastavast aruandest ilmneb, et puuduolevad miljonid oleks võinud säästa maksuraha mõttetu pillamise arvel.
Seitse aastat tegeldi lennuvälja rajamisega lõunapoolusele, mis läks maksma 110 miljonit franki. Seni on lennuväljale maandunud vaid pingviinid. Need, kes otsustasid lennuvälja rajamise kasuks, olid unustanud, et pool aastat möllavad jäämägedel tormid ning ülejäänud aeg on looduskaitse all olevate lindude peamine pesitsusaeg.
Creys-Malville' reaktor Superphénix, mis on olnud rohelistele pinnuks silmas juba 20 aastat, on valitsusele maksma läinud 35 miljardit franki. Korduvate õnnetuste ning töökatkestuse tõttu on oodata, et «tuleviku» tuumajaamaks tituleeritud jaam sajandivahetusel suletakse, millega on kokku kulutatud 60 miljardit franki. Kahekümne aasta kestel on jaam täisvõimsusel töötanud vaid paar kuud, energiat on müüdud 5--9 miljardi frangi eest. Tuumaenergia vastastele on riigikontrolli aruanne tõeline rõõmusõnum.
EMU kriteeriumide hulka kuulub ka riigivõla vähendamine, kuid muu hulgas on Prantsuse valitsus unustanud maksta isegi oma telefoniarved. Võlgnevus France Télecomile on 2,5 miljardit franki, millest lõviosa langeb siseministeeriumi arvele. Riigikontroll peab valitsuse soovimatust telefoniarveid maksta kohatuks ajal, mil ELi riikide telekommunikatsiooniettevõtete erastamine on ukse ees.
Mitmed turistid broneerisid paar aastat tagasi sõidupiletid Prantsuse riigiraudtee SNCFi uhiuue kaks miljardit franki maksnud arvutiprogrammi abil. Broneerimisprogramm ebaõnnestus täielikult ning 1993. a vähenes riigiraudteel reisijate arv 10 protsenti. SNCF ei ole asjatundmatust investeerimisotsusest toibunud tänaseni.
Riigikontrolli aruanne on täis uskumatuid näited maksuraha raiskamisest, kus projektid ei ole teostunud või on lõppenud fiaskoga. Kelle taskusse miljonid lõpuks on jõudnud, aruandest ei selgu. Sellistes asjades on Prantsuse seadused leebed, nähes ette trahvid 1000--100 000 frangini. Kui kasu ulatub aga miljonitesse, on maksuraha raiskamine Prantsusmaal tulutoov ettevõtmine. KL