Poola läheb valimistele range eelarvega

Võimulolev vasakkoalitsioon on jõudnud kokkuleppele 1997. a eelarveprojekti põhijoontes, mis näeb ette eelarvedefitsiidi alanemise tänavuseks kavandatud 2,8 protsendilt tuleval aastal 2,6 protsendile SKTst.

Poola loodab ELiga liituda veel sellel sajandil. Eelarvedefitsiit jääb rahaliidu tingimustes sätestatud 3 protsendi piiresse, eelarves on tagatud riigivõla ja SKT suhte püsimine allpool Maastrichti lepingu 60 protsendi piiri.

Rahandusminister Grzegorz Kolodko soovib 1997. a inflatsiooni alandada 13 protsendile tänavuseks prognoositud 17 protsendilt ning säilitada seejuures majanduse 5,5protsendilise kasvutempo.

Eelarvedefitsiiti on 1997. a kavas alandada vähem, kuid sellegi eest tuleb rahandusministril kõvasti võidelda, kuna 1997. a teisel poolel toimuvate parlamendivalimiste eel on valitsusel kiusatus kulutusi suurendada.

Valitsus esitab eelarveprojekti parlamendile oktoobri lõpus, mille järel on rahvasaadikutel kolm kuud aega kinnitada see seaduseks.

Enimvaieldavaks teemaks kujuneb parlamendis kindlasti pensionide kasvule seatud ülempiir. Analüütikute sõnul võib ekskommunistidest sotsiaaldemokraatide ning Poola talurahvapartei koalitsioon pidada poliitiliselt soovitavaks valimiste eel pensionikulutuste suurendamist. Pensionisaajate arv ulatub Poolas üheksa miljonini.

«Järgmised 12 kuud ei pruugi majanduse reformimiseks olla just kõige sobivamad, kuid ... on olnud juba mitmeid juhtumeid, kus vasakkallakuga valitsusel on olnud kiusatus järele anda, kuid seda pole tehtud,» ütles Tomasz Jedrzejczak, Bank Handlowy analüütik.

Ka aitab täiendavatest kulutustest tingitud survet leevendada valitsuse sellenädalane otsus jätta üksikisiku tulumaksu määr muutmata, ehkki esialgu oli kavas seda tuleval aastal alandada.

Poola suurim probleem praegu on inflatsioon, mille alandamine mulluselt 21,6 protsendilt tänavuseks kavandatud 17 protsendile võib raskendada tulevaks aastaks seatud eesmärgi saavutamist. Tänavuse sihtmärgi saavutab valitsus peamiselt riiklikult kontrollitud energia hinna tõusu edasilükkamisega ja kütuse hindade liberaliseerimisega viivitades.

Samas on raske vastu seista survele, mille tingivad kõrged hinnad maailma naftaturul ning nõudmine söe hinna tõstmiseks.

Analüütikud prognoosivad Poolale 5--6protsendilist majanduskasvu, millele aitab kaasa suur kodumaine nõudlus ning Lääne-Euroopa majanduse toibumine.

Samas ei usu analüütikud, et Poola alustab järgmisel aastal pikka aega edasilükatud sotsiaalsfääri reformi ning kiirendab erastamisprotsessi, mis on aga mõlemad vajalikud pikaajalise majanduskasvu säilitamiseks. REUTER-ÄP