16. oktoober 1996
Jaga lugu:

Väikesadamad kliendipuuduses

Hallika märkis, et praegu on Eestis kõige paremal tasemel Pärnu, Nasva ja Lohusalu jahisadamad, kuid kahes viimases on suuri probleeme tolli -ja piirivalveküsimuste lahendamisega. Tema sõnul suunab Kuressaares asuv piirivalve Saaremaale tulevad jahid Roomassaare sadamasse, kuna see asub Nasvaga võrreldes Kuressaarele lähemal.

Nasva jahtklubi sadama direktori Meelis Saarlaiu sõnul on tihtipeale jutuks olnud, et piirivalve- ja tollisadamaks jääb vaid Roomassaare. «Ma loodan muidugi, et see niiviisi ei lähe,» lausus ta. Piirivalve on öelnud, et nad on hästi vaesed ja ei suuda sõita siia 10 kilomeetrit, kui Roomassaarde on sõita vaid neli kilomeetrit, rääkis Saarlaid.

Nasva jahisadam on Irbeni väinast sisse tulevatele jahtidele Saaremaal esimene ette jääv sadam. «Kui jaht tuleb Saksamaalt Nasvale ning me ei saa teda siin vormistada ja peame ta tagasi saatma, on see väga ebameeldiv asi,» ütles Saarlaid.

Praegu tuleb suurem osa Nasva sadamat külastanud jahtidest väljastpoolt Eestit. Kui eelmisel aastal külastas Nasva sadamat 82 jahti, siis sel aastal oli vastav number 52. Saarlaiu sõnul oleks sadam hakanud midagi teenima, kui jahte olnuks vähemalt 500. «Praegu jahtklubisadamad ennast ära ei majanda,» tõdes ta.

Põhjarannikul on võrreldes eelmise aastaga olukord tunduvalt paranenud, kommenteeris Hallika väikesadamate seisukorda. Kõige suurema hüppe on tema sõnul teinud Lohusalu sadam. Märgatavalt parem võiks olla Eesti spordiseltsi Kalev jahtklubi sadam, turistide vastuvõtmiseks ei ole midagi tehtud Narva-Jõesuu, Toila, Mahu, Hara, Kaberneeme, Nõva ja Paldiski sadamates, rääkis Hallika. Turvaliseks ei pidanud ta ka Ruhnu sadamat. Pärnu sadama külastatavus võiks Hallika arvamust mööda tunduvalt suureneda, kui Kihnu sadam saaks korda.

Lohusalu sadam kuulub ASile Esma. Esma juhatuse esimees Jaak Ginter märkis, et kohapeal Lohusalu sadamas tolliametnikku ei ole, kuigi isegi ruumid selleks oleksid olemas. Tema väitel on sadam sel aastal kulutanud ligi 50 000 krooni selleks, et transportida ise tolliametnikke Lohusalusse.

Enamik väikesadamaid on praegu kohalike omavalitsuste käes. Erakätesse on läinud Lohusalu ja Vergi sadamad. Seoses RASi Saarte Liinid erastamisega on lahtine Roomassaare, Virtsu, Kuivastu, Heltermaa, Rohuküla ja Sviby sadama saatus. Hallika arvamust mööda peaksid nimetatud sadamad jääma munitsipaalomandisse.

Sadamamaks kõigub Eesti väikesadamates 50--150 krooni vahel, olenevalt paadi pikkusest võib see Pirita jahisadamas olla kuni 170 krooni.

Hallika sõnul on ka sadamaid, kus üldse sadamamaksu ei võeta. Näiteks tõi ta Naissaare. «Asi on Viimsi valla poolt paika panemata, kusjuures seda raha oleks hirmsasti vaja kasvõi sadama puhtaks pühkimiseks,» lausus ta. Naissaart külastas sel aastal 127 jahti.

Ilma maksmata on sadamaist sel aastal lahkunud 128 alust, sh 115 Soome jahti. «Ma ei süüdista jahte, põhjus on selles, et sadamast ei leia alati inimest, kellele maksu maksta,« tõdes Hallika.

Riigi piirivalveameti andmetel külastas mullu Eesti väikesadamaid 2707 alust ja 9989 mereturisti. Kõige enam aluseid tuli Soomest (2438), Rootsist (84) ja Saksamaalt (79). Sadamaid külastanud Eesti jahtide arv oli ligi 90.

Jaga lugu:
Hetkel kuum