Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikesadamad kliendipuuduses

    Hallika märkis, et praegu on Eestis kõige paremal tasemel Pärnu, Nasva ja Lohusalu jahisadamad, kuid kahes viimases on suuri probleeme tolli -ja piirivalveküsimuste lahendamisega. Tema sõnul suunab Kuressaares asuv piirivalve Saaremaale tulevad jahid Roomassaare sadamasse, kuna see asub Nasvaga võrreldes Kuressaarele lähemal.
    Nasva jahtklubi sadama direktori Meelis Saarlaiu sõnul on tihtipeale jutuks olnud, et piirivalve- ja tollisadamaks jääb vaid Roomassaare. «Ma loodan muidugi, et see niiviisi ei lähe,» lausus ta. Piirivalve on öelnud, et nad on hästi vaesed ja ei suuda sõita siia 10 kilomeetrit, kui Roomassaarde on sõita vaid neli kilomeetrit, rääkis Saarlaid.
    Nasva jahisadam on Irbeni väinast sisse tulevatele jahtidele Saaremaal esimene ette jääv sadam. «Kui jaht tuleb Saksamaalt Nasvale ning me ei saa teda siin vormistada ja peame ta tagasi saatma, on see väga ebameeldiv asi,» ütles Saarlaid.
    Praegu tuleb suurem osa Nasva sadamat külastanud jahtidest väljastpoolt Eestit. Kui eelmisel aastal külastas Nasva sadamat 82 jahti, siis sel aastal oli vastav number 52. Saarlaiu sõnul oleks sadam hakanud midagi teenima, kui jahte olnuks vähemalt 500. «Praegu jahtklubisadamad ennast ära ei majanda,» tõdes ta.
    Põhjarannikul on võrreldes eelmise aastaga olukord tunduvalt paranenud, kommenteeris Hallika väikesadamate seisukorda. Kõige suurema hüppe on tema sõnul teinud Lohusalu sadam. Märgatavalt parem võiks olla Eesti spordiseltsi Kalev jahtklubi sadam, turistide vastuvõtmiseks ei ole midagi tehtud Narva-Jõesuu, Toila, Mahu, Hara, Kaberneeme, Nõva ja Paldiski sadamates, rääkis Hallika. Turvaliseks ei pidanud ta ka Ruhnu sadamat. Pärnu sadama külastatavus võiks Hallika arvamust mööda tunduvalt suureneda, kui Kihnu sadam saaks korda.
    Lohusalu sadam kuulub ASile Esma. Esma juhatuse esimees Jaak Ginter märkis, et kohapeal Lohusalu sadamas tolliametnikku ei ole, kuigi isegi ruumid selleks oleksid olemas. Tema väitel on sadam sel aastal kulutanud ligi 50 000 krooni selleks, et transportida ise tolliametnikke Lohusalusse.
    Enamik väikesadamaid on praegu kohalike omavalitsuste käes. Erakätesse on läinud Lohusalu ja Vergi sadamad. Seoses RASi Saarte Liinid erastamisega on lahtine Roomassaare, Virtsu, Kuivastu, Heltermaa, Rohuküla ja Sviby sadama saatus. Hallika arvamust mööda peaksid nimetatud sadamad jääma munitsipaalomandisse.
    Sadamamaks kõigub Eesti väikesadamates 50--150 krooni vahel, olenevalt paadi pikkusest võib see Pirita jahisadamas olla kuni 170 krooni.
    Hallika sõnul on ka sadamaid, kus üldse sadamamaksu ei võeta. Näiteks tõi ta Naissaare. «Asi on Viimsi valla poolt paika panemata, kusjuures seda raha oleks hirmsasti vaja kasvõi sadama puhtaks pühkimiseks,» lausus ta. Naissaart külastas sel aastal 127 jahti.
    Ilma maksmata on sadamaist sel aastal lahkunud 128 alust, sh 115 Soome jahti. «Ma ei süüdista jahte, põhjus on selles, et sadamast ei leia alati inimest, kellele maksu maksta,« tõdes Hallika.
    Riigi piirivalveameti andmetel külastas mullu Eesti väikesadamaid 2707 alust ja 9989 mereturisti. Kõige enam aluseid tuli Soomest (2438), Rootsist (84) ja Saksamaalt (79). Sadamaid külastanud Eesti jahtide arv oli ligi 90.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.