EEA nõukogu liige Ants Leemets teatas, et aktsiate müügi tingimusi veel täpsustatakse, kuid põhimõte on sama, nagu seni toimunud riigile kuuluvate aktsiate avalikul müügil.

Eesti Gaasi aktsiad müüakse kolmes etapis -- selle aasta detsembris ning järgmise aasta märtsis ja mais.

EEA peadirektor Väino Sarnet ütles, et suurema koguse aktsiate korraga müügi puhul võiks turg küllastuda ja seetõttu jääda hind madalaks. «Järk-järgult müües peaks saama kõrgemat hinda,» märkis ta. Sarnet teatas, Eesti Gaasi suuraktsionärid saavad firma põhikirjast tulenevalt osta aktsiaid eelisostuõigusega nn viimase hinnaga. « See tähendab, et kui avalikul enampakkumisel keegi osutub võitjaks, saab suuraktsionär osta aktsiaid sama hinnaga,» selgitas ta.

Varem olid Eesti Gaasi suuraktsionärid suusõnaliselt kokku leppinud, et riik müüb avalikul enampakkumisel 17% Eesti Gaasi aktsiaid ja jätab 22% aktsiaid endale alles, kuni suuraktsionärid jõuavad kokkuleppele nende müügiviisis. Sarnet kinnitas eile, et ükski eelnev kokkulepe ei kehti.

ASi Eesti Gaas peadirektori esimene asetäitja Mart Kraut ütles, et Eesti Gaasis suhtutakse praegu rahulikult EEA nõukogu eilsesse otsusesse.

See on Eesti riigi kui ühe aktsionäri otsus, mis ta oma aktsiatega peale hakkab, märkis Kraut. Eks nüüd tuleb firma juhatusel, kuhu kuuluvad aktsionäridena Eesti riigi, Gazpromi ja Ruhrgasi esindajad, olukorda arutada, lisas ta.

Kraut kinnitas, et suuraktsionärid ei jõudnud kokkuleppele, mida riigile kuuluvate aktsiatega teha. Arutatud on mitmesuguseid variante ning viimati sai suusõnaliselt kokku lepitud, et riik müüb esialgu vaid 17% firma aktsiaid, lausus Kraut.

Eesti Gaasi käive selle aasta esimesel poolel oli 374 mln krooni ja arvestuslik puhaskasum 47 mln krooni. Aasta käibeks plaanib firma 575 mln krooni ja kasumiks 55 miljonit krooni. Möödunud aasta käive oli 550 mln krooni ja kasum 74,21 mln krooni.