Teisipäevases Äripäevas ütleb arvutimüügikataloogi Max & Modem väljaandja Ivo Suursoo, et trükitehnilise ettevalmistuse osas õnnestus 150 000 asemel toime tulla 70 000 krooniga, loobudes tuntud reklaamiagentuuride teenustest ja luues oma reklaamifirma.

Lisan arvutikaupmehe numbrites mõõdetud kokkuhoiule oma kogemustest närvikulusäästu. Nimelt sahises ühel hilisel õhtutunnil toimetuse faksist välja reklaamiagentuuri Vatson & Vatson saadetud avaldamisluba ootav reklaaminäidis, mis pidi hakkama üles kutsuma Maalehe lugejaid Äripäeva tellima.

Kliendi imestuseks oli muudetud viimasel hetkel reklaami formaati, jäetud parandamata osa ortograafiavigadest ja eksitud elementaarsete tekstikujundusreeglite vastu. Pärast faksivahetusi läks asi aina hullemaks: kui õnnestus kaotada alapealkiri veeru lõpust, tõsteti see veelgi mõttetumasse kohta -- veeru algusesse jne, kuni jõudsime välja lesk- ja orbridadeni, mida endast lugupidav kujundaja veergude algusesse ripakile ei jäta.

Kas reklaamitööde tarbija peab kujundusreegleid tundma? Ideaalis ei. Polegi rohkem vaja kui usaldada end reklaamiagentuuri kätesse, nad saavad reklaamipinda hulgi ostes odavamalt, korraldavad meediakanali valiku ja suhtlemise ja valavad mõttevilja sobivasse vormi. Kui mina kliendina leian aga viimase etapi asjatundmatult tehtud olevat, ei saa ma kindel olla, et varasemad töölõigud perfektselt läbitud on.

Reklaamiturul valitsevat konkurentsivähesust silmas pidades jääbki üle palgata kujundusõpikut lugenud, filoloogiliselt pädev ja oma töö tulemuse eest vastutav mees nagu orkester. Nii oleme naturaalmajanduselaadses olukorras, kus igal firmal on kokk ja ehitusbrigaad. Ka nii tekivad vead, aga nad on odavamad ja nõuavad vähem koordineerimisvaeva.