• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandustegevuse seadus ärritab psühholoogiliselt

    Majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre ütles, et majandusministeerium jääb juba varem välja öeldud eriseisukohtade juurde. Tema sõnul tuleb seaduses kokkuvõtlikult määratleda eri tegevusload ja litsentsid ning nende väljaandmise kord, mis on praegu laiali paisatud eri määruste ja seaduste vahel.
    Majandusministeeriumi esindajad leiavad ka, et ettevõtja ei peaks olema kohustatud taotlema majandustegevuse tarvis tunnistust, vaid tal lasuks ainult kohustus teavitada asjaomast ametkonda oma majandustegevuse asukohast.
    Priit Kama sõnul selles osas justiitsministeeriumi ettevalmistatav seaduseelnõu muutmist ei vaja, sest pärast teavitamist oma tegutsemiskohast saab ettevõtja seaduse järgi majandustegevusteate ärakirja, mille alusel ta võib hakata kohe tegutsema ega pea ära ootama, millal ametnikud sellekohase tunnistuse väljastavad.
    Tõsisemad vaidlused puudutavad majandustegevuse seaduses väljatoodud kohustusliku kutsehariduse nõuet. Ei saa ju nõuda farmaatsiatehase juhilt keemiku haridust, on kritiseerinud kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar.
    Priit Kama märkis, et kutseharidus ei pea olema mitte firma omanikul või aktsionäridel, vaid vastutaval isikul. Mis puudutab aga tegevusvaldkondi, kus nõutakse töötajatelt kutseharidust ja kus tuleb haridust tõendava dokumendi puudumisel sooritada eksam riigiametnikest koostatud komisjoni ees, siis selle üle võib Kama sõnul diskuteerida.
    Majandusministeerium on teinud justiitsministeeriumile ettepaneku, et ametnike komisjoni asemel võiksid kutsehariduse hindajad olla erialaliitude või ettevõtjate organisatsioonid. Kama sõnul võib see kaasa tuua korporatiivsuse ohu.
    Tiit Maidre ütles, et majandusministeerium pakkus omalt poolt välja täiendkoolitusvõimaluste ärakasutamise riikliku komisjoni moodustamise asemel. Kutsehariduse puudumisel tuleks töötajal läbida kas erialane kursus, esitada proovitöö või sooritada eksam, leidis Maidre.
    Toomas Tamsari sõnul võiks kutseoskuste hindamine jääda firmajuhi kompetentsi. «Kui justiitsministeerium arvab, et subjektid käituvad ennekõike ebaratsionaalselt, siis minu seisukoht on, et üldjuhul käituvad nad ratsionaalselt,» märkis Tamsar.
    Tiit Maidre ütles, et majandusministeerium kavatseb pöörduda eriala- ja ettevõtete liitude ning kaubandus-tööstuskoja poole, et üritada olemasoleva majandustegevuse seaduse eelnõu baasil luua koos ettevõtjatega neid rahuldav variant.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.