Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kairos toimub Lähis-Ida majandusfoorum
Regiooni riigid on eri arenguastmel. Ühiseks jooneks, Iisrael välja arvatud, on majanduslik mahajäämus. Tegemist on kas madala või keskmise sissetulekuga arengumaadega või naftat eksportivate riikidega, mille rikkus sõltub otseselt riigi naftavarudest.
Ainult kaks piirkonna 15 riigist on aastase sisemaise kogutoodangu mahult ületanud 100 miljardi dollari piiri, mis vastab väiksema Euroopa riigi SKT-le.
12. novembril algavast majanduskonverentsist ei võta poliitilistel põhjustel osa Iraan, Iraak, Liibanon, Sudaan ja Süüria.
Naftat eksportivad Pärsia lahe riigid olid omal ajal maailma rikkaimate riikide hulgas, samas klassis Shveitsi ja Skandinaavia riikidega, kuid naftahindade langus on nende ostuvõimet kahandanud.
SKT ühe elaniku kohta on suurim Kuveidis -- 1995. a. enam kui 16 500 dollarit aastas, järgneb Katar 14 400 dollariga ning Araabia Ühendemiraadid 13 600 dollariga ühe elaniku kohta. See on enam kui 50 korda kõrgem kui Jeemenis, kus SKT ühe elaniku kohta on aastas 280 dollarit. Vaesuselt teisel kohal on Mauritaania.
Samas on piirkonna kasvunäitajad isegi Alzheerias sellised, mis tekitaksid arenenud riikides kadedust. Maroko majanduskasvuks prognoositakse tänavu 10,3 protsenti, viimased andmed Türgi ja Kuveidi majanduskasvu kohta on 8,2 protsenti, Jordaanias ja Araabia Ühendemiraatides 6,6 protsenti. REUTER-ÄP