Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laar üllatas meeldivalt
Tallinna volikogu uus esimees Mart Laar üllatas Äripäeva meeldivate sõnumitega. Oma eilses intervjuus Postimehele annab ta palju selliseid lubadusi, mis teevad soojaks iga tallinlase südame.
Lubadus loobuda oma ametiautost Mercedes ja lasta see maha müüa on lausa rüütellik. Ning seda väikese algustähega. Hea eeskuju Tartule, Pärnule ja teistele omavalitsustele. Äripäev loodab siiralt, et Laar ametisseastumisejärgses heldimuses antud lubadusi lähematel aastatel ka peab ning neid täitma asub.
Tallinna linnavalitsuse ja volikogu enda ülalpidamiseks tehtud kulutused hakkasid koonderakonna võimu all tõepoolest paisuma üle mõistuse suureks. Selle all kannatas linna muu eluolu. Kui Tallinnas midagi kaunimaks ja paremaks muutus, siis ei olnud reeglina selle taga linnavõimude hoolitsev käsi, vaid erainitsiatiiv.
Naljakas oli samuti viis, kuidas koondmehed oma ettekujutust linnaelust rahvani tõid. Laarile soovitaks, et unetute inimeste abistamine palderjaniga on tunduvalt odavam kui Raepressi-taoliste sisutute PR-saadetega. Selle asemel tahaks asjalikku infotalitust ja pressiga julgelt oma probleeme jagavat linnavõimu.
Ametiautode, -korterite ja Lagle talu mahamüümisest on alustuseks muidugi vähe. Tallinna linnavalitsus vajab sügavpuhastust nagu Eesti riigistruktuurid pärast 1992. aasta parlamendivalimisi.
Linnaametnikke, eriti endisi korruptante tuleb vallandada kindlakäeliselt, mistõttu Laar peab kõrva taha panema ka mõttetera, et lisaks laekahoidjale peab tema linnapoliitikat suunama ka hellakäeline timukas.
Laari mõtte, et limusiinide ja villade müügist saadavast rahast jätkuks laiahaardelise koondamise kinnimaksmiseks, võib igal juhul kanda selle aasta poliitikaütluste kullafondi.
Kuid ka suurpuhastusest on vähe. Ei Isamaaliidu ega reformierakonna plaanid too selgust selles, mida siis ikkagi konkreetselt Tallinna linnas tegema hakatakse. Linnakodanikud tahaksid kuulda konkreetsetest projektidest, nende rahastamisallikatest, tähtaegadest, linnaametnikest, kes projektide eest vastutama hakkavad.
Et uus linnapea Priit Vilba on ametilt ehitusmees, siis on igati loogiline nõuda, et Tallinna välisilmest hakkaksid lõpuks ometi kaduma kommunismiaegse viletsuse märgid. Veel 52 aastat hiljem jätavad enamik Tallinna tänavaid mulje, et kurikuulus märtsipommitamine on just-just lõppenud ning teetöölised idarindele saadetud. Kesklinn kubiseb puumajadest, mis on iga hetk ümber kukkumas või ahervaremeiks põlenud. Eutanaasia või korraliku euroremondi järele kaeblevad aga terved kvartalid veel püstipüsivaid puu- ja paneelmaju.
Teine probleemistik, mille kohta tahaks uutelt linnaisadelt kiirelt vastust saada, on see, mis saab Tallinna munitsipaalettevõtetest. Nende aeg on selgelt läbi. Parkimiskorraldaja Valika tegevus pole kesklinna autoga minekut mitte parandanud, vaid muutnud selle skisofreeniliseks dzhunglivõitluseks.
Lausa mõistetamatu on aga, et Tallinna ühistransport kahjumiga tegutseb. Sõitjaid on pealinna trammides, trolli- ja autobussides täiesti piisavalt selleks, et seda ala kasumisse viia. Munitsipaalettevõtted tuleb erastada, et siis linnale laekuvad maksud asendaksid praeguse linnaametnike oskamatuse.
Laar on lubanud. Äripäev hoiab lubadusi meeles ning osutab neile vajaduse tekkides ikka ja uuesti. Sest kipub ju volikogu juhtides nii mõnigi asi mälust kaduma.