Bergmanni nõiaring

Koos vanematega 1974. aastal Eestist Saksamaale elama asunud Andres Bergmann (37) jõudis taas paiksemlt Eestisse 1989. aastal.

Tartus aitasid tal kohalikku ärielusse sulada Olari Taal Tartu Majast ja Rein Kaarepere Tartu Kommertspangast, kellega abiga asutas Bergmann ka oma esimese Eestis registreeritud firma -- informatsiooni- ja kaubanduskeskuse ITC. ITC vahendustegevus käis aga läbi Müncheni, kus Bergmanni nimel tegutses samanimeline firma.

Bergmann ise on ITC tegevusaladeks nimetanud Eesti toodangu viimist Saksa turule, firmade maksevõime ja krediidi usaldatavuse uurimist ja majandusinfo vahendamist.

Saksamaal ja Soomes äri teinud mehena teadis Bergmann hästi välisfirma osaluse hinda ning nii tekkis 1990. aastal järgmisena loodud ASi Pro Invest asutajate hulka Suurbritannias registreeritud Trade Consult. Samal aastal asutas ta veel ka kindlustusseltsina mõeldud ASi Polaris, mille pinnalt loodi Polaris-Vara ja Polaris-Elu.

Kohe seejärel, 1991. aastal loodi juba ka ERA-Pank, millega sai alguse Bergmanni aktsiasõlmede punumine. Pro Investi ainuomanikuks sai Andres Bergmann, ITC ainuomanikuks Pro Invest, ERA-Panga omanikeks Pro Invest, Polaris, ITC ning Trade Consulti asemel mängu toodud Münchenis registreeritud P.I. Investmentberatungs GmbH, Polarise omanikeks ERA-Pank ning väikeaktsionärina ka Andres Bergmann ise.

Oma eraäride edendamise kõrvalt alustas Bergmann edukalt ka riigiteenistuja karjääri. Juba Tartu päevilt tuttav Olari Taal, kes läbi ehitusministri kabineti oli saanud majandusministriks, kutsus Bergmanni Saksa Treuhandi eeskujul kavandatud erastamisettevõtte nõukogu esimeheks, millega käis automaatselt kaasas ka majandusministri asetäitja tool.

Mõlemale sai aga saatuslikuks Mart Laari isamaalise valitsuse võimuletulek ja «plats puhtaks» poliitika. Kui enne riigiametit Tartu Kommertspanga nõukogu juhtida ja Hansapanka asutada jõudnud Taal suundus vabatahtlikult tagasi pangandusse, siis Bergmann lahkus riigitöölt skandaaliga.

Kogu erastamisettevõtte vallandamise peapõhjusena pärast riigikogu valimisi 1992. aasta sügisel mainiti Andres Bergmanni isikut. Viidati tema segasele minevikule ning lubati Saksamaale järelepärimine teha. Oma mõju avaldas sellele kindlasti ka sama aasta septembris Eesti Ekspressis avaldatud Bergmanni tädi Karini kiri, milles ta viitas oma onupojast Saksamaale mahajäänud suurtele võlgadele. Andres Bergmanni väitel oli tegu laimukirjaga, mida kinnitas artiklis ka Eesti suursaadik Saksamaal Tiit Matsulevitsh.

Valitsuses kavandatud järelepärimine Bergmanni mineviku kohta jäigi aga ilmselt tegemata.

Tallinna volikogu esimeheks saanud Mart Laar ütles oma pressinõuniku kaudu, et tema ei mäleta asjast midagi, Bergmanniga olevat tegelnud Pruuli ja Kama.

Ei Tiit Pruuli ega Kaido Kamale meenunud neli aastat tagasi toimunud sündmustest midagi.

Järelepärimise saatmist Saksamaale ei kinnita ka kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl: «Kui valitsus seda ka tegi, siis ilmselt muid kanaleid pidi,» lisab ta.

Rehabiliteerimisena Isamaa silmis võib teatud mõttes käsitada Bergmanni asumist 1993. aasta majandusministriks saanud Toomas Sildmäe nõunikuks.

1994. aasta algas Bergmannile üsna ohtlikult. Rahandusministri Heiki Kranichi ja maksuameti peadirektori Ardo Ojasalu pealekäimisel kontrollisid maksuametnikud ERA-Panka ja tema tütarfirmasid. Kahtlustati, et panga kaudu tekitatakse maksuvaba raha, mida kasutati ümbrikupalkade maksmiseks.

Vaatamata kolmekordsele revideerimisele midagi sellist ei tuvastatud, kontrollreid lõppes vaid maksuviiviste sissenõudmisega.

Nii-öelda äraspidise rahapesu otsad olid peidetud juba mainitud aktsiasõlmedesse. Kogu süsteem oli üles ehitatud üsna lihtsalt. ERA-Panga aktsionär P.I. Investmentberatungs GmbH müüs infoteenust ja esitas iga kuu 100 000krooniseid või ka suuremaid arveid. Pärast vajaliku summa tasumist Saksa firma arvele ERA-Pangas anti seesama summa samast letist järgmine päev tagasi. Väikese erinevusega: panga väljavõtetes seda ei kajastatud.

Senini on Bergmann suutnud oma firmasid hoida kinnises ringis. Vaatamata läinud aastal Virumaa Kommertspangaga vahepeal sõlmitud ühinemislepingule otsustas Bergmann senist omanikeringi mitte muuta. Ta vihjas küll sellele, et ERA-Pangale on teinud aktsionäriks tuleku pakkumise üks välismaine investeerimisfirma, kuid raha omakapitali 50 mln kroonise piiri saavutamiseks leiti enda firmadelt, kes sel ajal eriti kasumit ei tootnud.

Tõsi, juurde tuli üks aktsionär, kuid selleks oli Andres Bergmann eraisikuna, kellele hetkel kuulub 5,65 mln krooni eest 14,1% panga aktsiakapitalist.

Samalaadselt on suurendatud ka kindlustusseltside aktsiakapitali. Veel hiljaaegu kuulus Polaris-Vara aktsiatest 41,3% ASile ITC, 34,5% Pro Investile, 17,2% ERA-Pangale ja 7% Polarisele. Krediidiinfo andmeil registreeriti Polaris-Vara tänavu suvel ümber äriregistrisse, kusjuures uue osanikuna on tekkinud Bahama saartel registreeritud Tevo Consulting Ltd.

Et Polaris-Elu kogu aktsiapakk jäi ka pärast ümberregistreerimist Polaris-Vara kätte, siis peaks sealgi olema juhtiv roll Bahama firmal. Polaris-Vara sajaprotsendilise tütarfirmana asutati ka Polaris-Auto, millest on kavas teha omalaadne autoklubi.

Bergmann väitis veel kolm nädalat tagasi, et ERA-Panga ning Polaris-Vara ja Polaris-Elu aktsiakapitali kattumist ei saa käsitada puhverkapitalina ehk ühe ja sama raha näitamisena erinevate firmade aktsiakapitalides. Tänaseks on selline olukord pangainspektsiooni nõudel likvideeritud, lisas ta. Pidades ilmselt silmas oma kindlustusseltside minekut Bahama riiulifirma omandusse.

Bergmanni loodud omalaadne aktsiasõlmestik aina pakseneb. Kaks aastat tagasi asutasid Barclay Kinnisvarainvesteerimisfondi ERA-Pank, Pro Invest, Polaris-Vara ja Polaris-Elu. Samal aastal moodustasid ERA-Pank, P.I. Investmentberatungs GmbH ja Pro Invest ERA-Liisingu ning Pro Invest koos Investmentberatungsiga veel ka ERA-Investi. Läinud aastal lisandus neile Pro Investile kuuluv Barclay Kinnisvara.

Äripäeva andmeil ei ole majandustegevust alustanud Bergmanni ja Jaak Volmeri relvakaubandusfirma Trapper B&V. Samuti Muhu saarel asutatud AS Ärastamisagentuur, kus Bergmanni kom-panjoniks on praegune turvafirma Akropol direktor Erki Aavik.

Bergmanni põhjatu rahaaugu saladus on siiani lahendamata. Tihedamaid ärisidemeid uute võrdsete finantspartneritega takistab aga ilmselt ka edaspidi tema enda loodud nõiaring, millest on raske välja rabelda.