• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bussijaamad tahavad äri teha

    Tallinna bussijaama omanikfirma, Mootori ASi juhatuse esimees Flemming Andersen kinnitab, et bussijaam toodab suurt kahjumit. «Mõned miljonid kroonid aastas,» ei soovi ta rohkem täpsustada.
    Sissetulek peab tulema mujalt, lisab Andersen.
    Tartu bussijaama haldava ASi Tarbus juhatuse aseesimees Valter Keis teatab, et praegu katab bussijaam oma tegevusega igapäevased kulud, aga miljonilisi remondikulusid ei kata. Bussijaama omanikud on võtnud vastu otsuse ehitada bussijaam ümber klassikaliseks ostukeskuseks, sõnab Keis.
    Nädalavahetusel avatava Märjamaa bussijaama omaniku, kohaliku tarbijate ühistu direktor Rene Tobi räägib samuti, et hoonet peab üleval hoidma ja tulu tooma kaubandus. Märjamaa bussijaama ehitus algas kolm aastat tagasi.
    Märjamaa tarbijate ühistu, kellele kuulub maakonnas 21 kauplust, rajas kolm miljonit krooni maksva bussijaama omavahenditest, lausub Tobi. «Tollal suhtusid pangad väga kahtlevalt sellistesse projektidesse,» lisab ta. «See on meie äririsk, ETK süsteemis on bussijaam plaaniväline ettevõtmine.»
    Viis aastat Väike-Maarja bussijaama omanik olnud Jaan Mets leiab, et jaama pidamine on heategevus, mitte äri. Bussijaam töötab miinusega, ka kaubandus ei too väikeses kohas niipalju sisse, et ettevõtmine kasu annaks, väidab ta.
    Vee peal hoiab suusõnaline kokkulepe valla juhtidega, kes on tasunud bussijaama elektri- ja veearved ning rakendanud tööta töölisi koristustöödel, räägib Mets.
    Märjamaa ja Väike-Maarja bussijaamade taolised erinevad Tallinna ja Tartu omadest selle poolest, et ASil Tarbus ja ASil Mootor on peale bussijaama ka oma bussiliinid. Maapiirkondades on bussijaamade olukord kurb, tunnistab autoettevõtete liidu asedirektor Uno Aava.
    Bussijaam võiks olla siiski eraldi ettevõte ilma reisijateveota, leiab teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna peaspetsialist Juhan Lass. «Väiksemates kohtades on kena, kui on eraomanikud, aga linnades tahaks näha neid munitsipaalomandis,» lausub ta.
    Teede- ja sideministeerium on taotlenud, et bussijaamu erastamisele ei panda, aga seda pole arvestatud. Ka viimane seni riigi valduses olnud bussijaam Põlvas on otsustatud erastada.
    Tarbuse peaökonomist Jüri Suuroja ütleb, et suurema osa bussijaama tulust annab piletite eelmüügi tasu ja renditulu. Tartu bussijaama septembri 156 400kroonisest tulust andis piletite eelmüük 59 500 krooni ja renditasu 49 700 krooni. Teine teenimisallikas on busside väljumismaks ehk nn postimaks, kuid see tekitab bussivedajates pahameelt, kuna tasu muutub pidevalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.