Bussijaamad tahavad äri teha

Tallinna bussijaama omanikfirma, Mootori ASi juhatuse esimees Flemming Andersen kinnitab, et bussijaam toodab suurt kahjumit. «Mõned miljonid kroonid aastas,» ei soovi ta rohkem täpsustada.

Sissetulek peab tulema mujalt, lisab Andersen.

Tartu bussijaama haldava ASi Tarbus juhatuse aseesimees Valter Keis teatab, et praegu katab bussijaam oma tegevusega igapäevased kulud, aga miljonilisi remondikulusid ei kata. Bussijaama omanikud on võtnud vastu otsuse ehitada bussijaam ümber klassikaliseks ostukeskuseks, sõnab Keis.

Nädalavahetusel avatava Märjamaa bussijaama omaniku, kohaliku tarbijate ühistu direktor Rene Tobi räägib samuti, et hoonet peab üleval hoidma ja tulu tooma kaubandus. Märjamaa bussijaama ehitus algas kolm aastat tagasi.

Märjamaa tarbijate ühistu, kellele kuulub maakonnas 21 kauplust, rajas kolm miljonit krooni maksva bussijaama omavahenditest, lausub Tobi. «Tollal suhtusid pangad väga kahtlevalt sellistesse projektidesse,» lisab ta. «See on meie äririsk, ETK süsteemis on bussijaam plaaniväline ettevõtmine.»

Viis aastat Väike-Maarja bussijaama omanik olnud Jaan Mets leiab, et jaama pidamine on heategevus, mitte äri. Bussijaam töötab miinusega, ka kaubandus ei too väikeses kohas niipalju sisse, et ettevõtmine kasu annaks, väidab ta.

Vee peal hoiab suusõnaline kokkulepe valla juhtidega, kes on tasunud bussijaama elektri- ja veearved ning rakendanud tööta töölisi koristustöödel, räägib Mets.

Märjamaa ja Väike-Maarja bussijaamade taolised erinevad Tallinna ja Tartu omadest selle poolest, et ASil Tarbus ja ASil Mootor on peale bussijaama ka oma bussiliinid. Maapiirkondades on bussijaamade olukord kurb, tunnistab autoettevõtete liidu asedirektor Uno Aava.

Bussijaam võiks olla siiski eraldi ettevõte ilma reisijateveota, leiab teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna peaspetsialist Juhan Lass. «Väiksemates kohtades on kena, kui on eraomanikud, aga linnades tahaks näha neid munitsipaalomandis,» lausub ta.

Teede- ja sideministeerium on taotlenud, et bussijaamu erastamisele ei panda, aga seda pole arvestatud. Ka viimane seni riigi valduses olnud bussijaam Põlvas on otsustatud erastada.

Tarbuse peaökonomist Jüri Suuroja ütleb, et suurema osa bussijaama tulust annab piletite eelmüügi tasu ja renditulu. Tartu bussijaama septembri 156 400kroonisest tulust andis piletite eelmüük 59 500 krooni ja renditasu 49 700 krooni. Teine teenimisallikas on busside väljumismaks ehk nn postimaks, kuid see tekitab bussivedajates pahameelt, kuna tasu muutub pidevalt.