• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bussijaamad tahavad äri teha

    Tallinna bussijaama omanikfirma, Mootori ASi juhatuse esimees Flemming Andersen kinnitab, et bussijaam toodab suurt kahjumit. «Mõned miljonid kroonid aastas,» ei soovi ta rohkem täpsustada.
    Sissetulek peab tulema mujalt, lisab Andersen.
    Tartu bussijaama haldava ASi Tarbus juhatuse aseesimees Valter Keis teatab, et praegu katab bussijaam oma tegevusega igapäevased kulud, aga miljonilisi remondikulusid ei kata. Bussijaama omanikud on võtnud vastu otsuse ehitada bussijaam ümber klassikaliseks ostukeskuseks, sõnab Keis.
    Nädalavahetusel avatava Märjamaa bussijaama omaniku, kohaliku tarbijate ühistu direktor Rene Tobi räägib samuti, et hoonet peab üleval hoidma ja tulu tooma kaubandus. Märjamaa bussijaama ehitus algas kolm aastat tagasi.
    Märjamaa tarbijate ühistu, kellele kuulub maakonnas 21 kauplust, rajas kolm miljonit krooni maksva bussijaama omavahenditest, lausub Tobi. «Tollal suhtusid pangad väga kahtlevalt sellistesse projektidesse,» lisab ta. «See on meie äririsk, ETK süsteemis on bussijaam plaaniväline ettevõtmine.»
    Viis aastat Väike-Maarja bussijaama omanik olnud Jaan Mets leiab, et jaama pidamine on heategevus, mitte äri. Bussijaam töötab miinusega, ka kaubandus ei too väikeses kohas niipalju sisse, et ettevõtmine kasu annaks, väidab ta.
    Vee peal hoiab suusõnaline kokkulepe valla juhtidega, kes on tasunud bussijaama elektri- ja veearved ning rakendanud tööta töölisi koristustöödel, räägib Mets.
    Märjamaa ja Väike-Maarja bussijaamade taolised erinevad Tallinna ja Tartu omadest selle poolest, et ASil Tarbus ja ASil Mootor on peale bussijaama ka oma bussiliinid. Maapiirkondades on bussijaamade olukord kurb, tunnistab autoettevõtete liidu asedirektor Uno Aava.
    Bussijaam võiks olla siiski eraldi ettevõte ilma reisijateveota, leiab teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna peaspetsialist Juhan Lass. «Väiksemates kohtades on kena, kui on eraomanikud, aga linnades tahaks näha neid munitsipaalomandis,» lausub ta.
    Teede- ja sideministeerium on taotlenud, et bussijaamu erastamisele ei panda, aga seda pole arvestatud. Ka viimane seni riigi valduses olnud bussijaam Põlvas on otsustatud erastada.
    Tarbuse peaökonomist Jüri Suuroja ütleb, et suurema osa bussijaama tulust annab piletite eelmüügi tasu ja renditulu. Tartu bussijaama septembri 156 400kroonisest tulust andis piletite eelmüük 59 500 krooni ja renditasu 49 700 krooni. Teine teenimisallikas on busside väljumismaks ehk nn postimaks, kuid see tekitab bussivedajates pahameelt, kuna tasu muutub pidevalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.