Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekspankurist piimakorüfeeks

    Pikakasvulise finantsisti Aare Sosaare (37) peamiseks süüks pannakse Heiki Kranichi toomist tipp-poliitikute hulka ja LEPi pankrotti saatmist. Sosaarel on õnnestunud panga pankrotist puhtalt välja tulla, LEPi juhatuse liikme Juhan Liivi viis pankrotiprotsess aga enesetapuni.
    Pärast LEPi kuulsusetut lõppu 1993. aasta märtsis on Sosaar nõustanud erinevaid firmasid, teiste hulgas ka pankrotiohus olnud ASi Pärnu Piimatoodete Kombinaat (PTK). Pärnu piimakombinaati nõustades õppis Sosaar tundma ka majandusharu ennast. Praeguseks on ta tõusnud ligi kahe miljardi kroonise käibega Eesti piimatööstuse oluliste kujundajate hulka.
    Sosaare praeguste tööülesannete hulka kuulub Pärnu meierei ja piimatoodete kombinaadi liitmine ning tugevate partnerlussidemete loomine Pärnu kombinaadi ja ASi Tallinna Piimatööstus vahel.
    Sosaar kinnitab täie tõsidusega, et piimandus on perspektiivne tootmisvaldkond, kus kohalikel töösturitel on kõik eelised, et konkureerida lääne kontsernidega.
    Paljuski Sosaare nõuannetele tuginedes on kahte Pärnu piimatööstust ühendav AS Pärnu Piim asunud aktiivselt võitlema kohalikul turul. Esimese sammuna otsustas Pärnu Piim asuda vähendama kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat võlakoormat, millest ligi seitse miljonit krooni võlgneb piimatoodete kombinaat piimatootjatele. Rahuliku töökeskkonna loomise nimel lõpetas piimatoodete kombinaat oktoobris piimavarumise Pärnumaal, andis varumislepingud üle Tallinna piimatööstusele ja hakkas pealinnale teenustöid tegema.
    Sosaar kinnitab, et hiljemalt novembri lõpuks kirjutavad Tallinna ja Pärnu piimakombinaadid alla lepingule, mille tulemusena peaks tekkima Lõuna-Eesti suuremaid piimatööstusi ühendava ASiga Ühinenud Meiereid võrreldav ettevõtete liit. Finantskonsultandina ei välista Sosaar ka seda, et Pärnu piimatoodete kombinaadil õnnestub Tallinna piimatööstus kaasata aktsionärina ASi Pärnu Piim.
    Tallinna Piimatööstuse peadirektor Oliver Kruuda kohtus Sosaarega esimest korda alles mõne kuu eest ja tema sõnul on senised kohtumised endise pangajuhiga jätnud mulje, et Sosaar on üks piimandusega enim kursis olevaid inimesi Eestis.
    Ka Tallinna piimatööstuse nõukogu liige ja ASi Epeks peadirektor Toomas Kõuhkna kinnitab, et kui jätta kõrvale Sosaare varasem tegevus panganduses, ei ole tal sellele mehele praegu midagi ette heita. «Täna ei ole me kindlasti huvitatud Pärnu piimakombinaadiga liitumisest aktsiate baasil,» lisab Kõuhkna samas. «Me hindame nende reaalset seisu ikkagi väga riskantseks.»
    Aare Sosaare sõnul ei ole kõige suurem risk seotud mitte Pärnu piimakombinaadi võlakoormaga, vaid kombinaadi võõramaiste omanike Viktor Novokreshtshenovi ja Givi Gipiani segase finantstaustaga.
    Lisaks koostööle Tallinna piimatööstusega soovib Pärnu Piim osta ka keskpiimaühistut Tartu Piim, et astuda sellega kanna peale ASile Ühinenud Meiereid, kelle peamine linnapiimatoodete turg on Tartus.
    «Tartu kombinaat toodab kusagil 60--70 tonni piima päevas, mis on piltlikult ASi Mulgi Meierei talvise perioodi tootmismaht,» lausub Sosaar.
    Tema hinnangul on Eesti piimatööstuse kogukäive ligi kaks miljardit krooni, millele lisandub 1,4 miljardi kroonine piimatootjate aastakäive. «Väike rentaablus on paratamatus, kuna turg pole täna oma kuju ja stabiilsust veel saavutanud,» kirjeldab Sosaar Eesti piimatööstust. «Kui toimub tasakaalustumine, siis jääb meie prognoositav rentaablus viie protsendi peale.»
    Paar kuud tagasi rääkis Pindi Väärtpaberite ASi tegevjuht Aigar Ojaotsa, et piimatööstuste ja -tootjate vahelise vaenu taga on otseselt suurpangad, kelle suur raha on piimatööstustele antud laenude all kinni.
    Endiselt pangandusringkondadega läviva Sosaare sõnul ei pea sellised väited paika, kuna enamik panku on lisaks töötlejatele seotud ka mitmete piimatootjatega. Tema hinnangul on pangad seotud kogu piimanduses ringleva 3,4 miljardi krooniga.
    «Pangad on tegelikult huvitatud stabiilsusest ja sellest, et piimatööstustega finantsõnnetusi ei juhtuks,» ütleb Sosaar. «Seetõttu pangad jälgivad, et ei oleks tegemist terava ja vaenuliku konkurentsiga, mida ta täna siiski veel kipub olema.»
    Sosaar leiab, et selle suvega on Eestis välja kujunenud kolm põhilist piimandusrühmitust: KÜ Eesti Piim, mis liidab kümmekond piimatootjat-töötlejat eesotsas Jõhvi Piima, Tartu Piima, Järva Jaani PÜ ja Põltsamaa PÜga; AS Ühinenud Meiereid, kuhu kuuluvad AS Paide Piimakombinaat, AS Mulgi Meierei ja AS Põlva Piim; ning kolmandaks Pärnu Piima ja Tallinna Piimatööstuse baasil loodav ettevõtete grupp.
    Sosaar ei loobu kritiseerimast Pärnu Piima konkurente Ühinenud Meiereidest. «Minu arusaamist mööda seisab neil lähiajal ees see, et nad peavad ühe oma tehastest kinni panema,» ütleb Sosaar. «Vastasel juhul pole ühinemisel üldse mõtet.»
    Sosaar leiab, et kolm ASi Ühinenud Meiereid kuuluvat piimakombinaati on küllalt sarnase tootmisbaasiga, millest Mulgi Meier on kõige vanem ja suhteliselt kehvemas seisus.
    Loogiline oleks, kui Mulgi Meier pandaks kasumiteenimise eesmärgil kinni ja tootmisvõimsused jagataks ära Põlva ja Paide kombinaatide vahel, lausub Sosaar.
    «Kui nende ühinemise mõte oli selles, et jätkuvalt investeerida kõigis kolmes kohas piimatöötlemisse, siis oleks hea, kui sellel firmal oleks olemas eriti suur piimakarja suurendamise pro-gramm,» ironiseerib Sosaar. «Seal on tüli juba ette programmeeritud, kuna üks firma töötab ainult kahjumis, teised kaks aga kasumis,» lisab ta.
    Paide piimakombinaadi direktor Jaan Käär Sosaare kriitikat tõsiselt ei võta. «Mul pole kõigepealt au teda tunda, et ma võiksin tema mõtteviisist aru saada,» tunnistab Käär.
    Ta lisab, et ühe kombinaadi sulgemine kasumi suurendamise eesmärgil ei ole välistatud, enne kümne aasta möödumist see aga ei juhtu, kinnitab Käär. Vastulausena ütleb Käär, et kui seni ei ole suudetud kahte Pärnu piimatööstust liita ja ühist strateegiat kujundada, pole ka ohtu, et toimuks Sosaare soovitud Pärnu piimakombinaadi Eesti vallutamise retk.
    «Kui majandusharidusega inimene usub, et teenustöödega on võimalik Pärnu piimatööstust vee peal hoida, siis on ta kas lihtsalt rumal või puruloll,» lausub pikaaegne piimaliidu president lõpetuseks.
    Aare Sosaar ütleb, et tema praegune sissetulek ei sõltu ainult piimandusest, vaid ka muudest konsultatsiooniteenustest. «Minu firma möödunud aasta konsultatsioonikäive oli 600 000 krooni, sellel aastal plaanin sama suurt käivet,» märgib ta.
    ASi Konsultatsioonifirma Aare Sosaar omanikud on abielupaar Aare ja Silva Sosaar, firma mullune puhaskasum oli 105 000 krooni.
    Aare Sosaar tunnistab, et seni on ta konsultatsiooniteenustest kogutud rahaga oma viieliikmelise pere ära toitnud. Kindlasti ei soovi lähemal ajal tööd otsida mõnest krediidiasutusest ega hakka ka piimakombinaadi direktoriks, lausub Sosaar ise.
    «Mis pangandusse puutub, siis aeg on niipalju edasi läinud, et minu vanuses ei ole enam mõtet sel määral pingutada, et ennast taas tipp-pankurite tasemele viia,» muigab Sosaar. Oma pangandusalasest minevikust ta seekord rääkida ei soovinud.
    Augusti lõpuks oli võlanõudeid LEPi vastu kaitstud 28 miljoni krooni eest, millest LEPi likvideerimiskomisjon on suutnud rahuldada alla 16 protsendi.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.