• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenamisest ja tööst

    Tihtilugu võib kuulda väikeettevõtjate kurtmist selle üle, et vereimejatest pangaisandad ei taha neile kas üldse või siis piisavas ulatuses laenu anda. Palgatöölised unistavad teemal «oleks piisavalt raha, küll siis oleksin edukas ärimees».
    Samas ei taha keegi eriti oma äri alustada väikselt ja mõistlikkuse piirides. Eesti väikeettevõtluse krediteerimise fondi tegevdirektori Tarmu Ossipi sõnul on fondist saadud laenudest seni ainult viis võetud summas alla 100 000 krooni. Näiteks postsotsialistliku arengu musternäidiseks peetavas Ungaris võetakse samas suurusjärgus laene massiliselt.
    Praeguste potentsiaalsete väikeettevõtjate näol on tegemist endiste suurettevõtete tööjõuga, kelle ettekujutustes ettevõte peab olema gigantne, vähemalt viiekümne töötajaga. Lisaks massiivsed tootmishooned. Sellele arvamusele tuginedes tehakse oma firmat, kavandatakse ka äriplaan, mille finantseerimiseks taotletakse pangalt kolossaalseid summasid. Selge see, et pangahärrad keelduvad.
    Äkki tuleks proovida utoopilisi plaane veidi realistlikumaks muuta ning alustada näiteks perefirmaga, kus kaks-kolm töötajat. Ajapikku, kui on tõestatud, et ettevõtmine end õigustab, võib ju jõudumööda laieneda. Ka finantsinstitutsioonid muutuvad siis laenamisel leebemaks. Võimaliku läbikukkumise korral oleksid nii ettevõtja kui panga kaotused väiksemad.
    Või ei taha eesti inimene firmaomanikuna enam ise lihtsalt tööpingi taga higi valada. Tunduvalt meeldivam on edukat pintsaklipslast kehastades ja graatsiliselt hooletu liigutusega mobiiltelefoni kõrva äärde asetades korraldusi jagada. Kuid distantsilt kaob paratamatult kontroll oma ettevõtmise üle. See on aga vajalik, sest töötajate hulgas on endiselt levinud arusaam, et mõisa köis, las lohiseb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Ärikinnisvarasektorisse sisenenud Everaus Kinnisvara avas Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Madis Müller: hüperinflatsiooni ei tule
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.