14. november 1996 kell 22:00

Võru tahab saada piirilinna nimetust

Kolmapäeval võeti Võru maavalitsuses kokku aastane töö, mis on tehtud Võru kui Kagu-Eesti keskuse piirilinnaks ja transiidikeskuseks muutmise ümber. Koostöövõimalusi on arutatud Pihkva oblasti ja Petseri rajooni juhtidega ning Läti Aluksne rajooni esindajatega.

Võru ettevõtjad leidsid, et peaminister Tiit Vähile tuleb esitada Võrule piirilinna staatuse andmise taotlus ja Võrru tuleb kohale tuua valitsuse istung. Seda ette valmistava projekti juhiks kutsuti transiidialaste kogemustega ASi Arisaukko Baltica tegevdirektor Igor Schmidt.

Venemaale rajatud Shumilkino piirirajatised on välja ehitatud rahvusvaheliste nõuete järgi ja võivad ööpäevas läbi lasta kuni 2000 autot. Praegu liigub sealt Eestisse vähem kui sada masinat päevas.

Kaubavahetusest on huvitatud nii Eesti kui Venemaa piirialad ja ettevõtjad. Pihkva lennuväli on Võrust 100 kilomeetri kaugusel ja valmis transiidiprogrammis osalema, et saada juurde euroopalikku kogemust. Raudtee läbilaskevõime on nii Võrus kui Valgas hoopis suurem, kui reaalselt kasutust leiab.

«Võru ettevõtjad on juba loonud hulga ladusid, mida saab edukalt transiitkaubanduses kasutada,» märkis Võru maakonna transiidikomisjoni esimees Lui Niilo. Tema sõnul võiks Kagu-Eesti transiidiala sarnaneda Kagu-Soomega ja Võru võiks olla kaupade jaotuskeskus.

«Soomlased tegutsevad otse Peterburi ja Moskva suunal, rootslased veavad kauba Venemaale Riia sadama ja Läti kaudu, Võru muutmine piirilinnaks tooks osa transiitkaubandust siit läbi,» lisas Niilo.

«Euronõuetele vastavat kahepoolset piiripunkti Peterburi--Poola teljel pole ja Euroopa Liit otsib kohta, kuhu see ehitada,» märkis Viiard. Tema sõnul on loogiline rajada tänapäevanõuetele vastav piiripunkt Eesti poolele Shumilkino piiripunkti vastu.

Euroopa Liidu korraldatud piirialade koostöökonverentsidel Karlskronas ja Pihkvas tunnistati transiidi areng Eesti, Läti ja Venemaa kokkupuutepiirkonnas üheks peamiseks prioriteediks.

«Moodustatud on piirialade koostöö nõukogu,» ütles Võru maakonna arenguosakonna juhataja Peeter Viiard.

20. mail esitleti Brüsselis Taani logistikaspetsialistide koostatud projekti BaltNet (Läänemere kaubateede võrk).

Projekti kogumaht on 372 200 ECUd (ligi 5,7 miljonit krooni), millest Euroopa Liit võtab enda kanda 50%.

Jaotuskeskuse loomise ja regiooni läbivate raud- ja maanteede efektiivsema kasutamise uuringuks peaks Eesti pool leidma 100 000 krooni.

Novembri lõpus peetakse Taanis projekti juhtimiskomitee järgmine istung.

Hetkel kuum