Võru tahab saada piirilinna nimetust

Kaubavahetusest on huvitatud nii Eesti kui Venemaa piirialad ja ettevõtjad. Pihkva lennuväli on Võrust 100 kilomeetri kaugusel ja valmis transiidiprogrammis osalema, et saada juurde euroopalikku kogemust. Raudtee läbilaskevõime on nii Võrus kui Valgas hoopis suurem, kui reaalselt kasutust leiab.

«Võru ettevõtjad on juba loonud hulga ladusid, mida saab edukalt transiitkaubanduses kasutada,» märkis Võru maakonna transiidikomisjoni esimees Lui Niilo. Tema sõnul võiks Kagu-Eesti transiidiala sarnaneda Kagu-Soomega ja Võru võiks olla kaupade jaotuskeskus.

«Soomlased tegutsevad otse Peterburi ja Moskva suunal, rootslased veavad kauba Venemaale Riia sadama ja Läti kaudu, Võru muutmine piirilinnaks tooks osa transiitkaubandust siit läbi,» lisas Niilo.

«Euronõuetele vastavat kahepoolset piiripunkti Peterburi--Poola teljel pole ja Euroopa Liit otsib kohta, kuhu see ehitada,» märkis Viiard. Tema sõnul on loogiline rajada tänapäevanõuetele vastav piiripunkt Eesti poolele Shumilkino piiripunkti vastu.

Euroopa Liidu korraldatud piirialade koostöökonverentsidel Karlskronas ja Pihkvas tunnistati transiidi areng Eesti, Läti ja Venemaa kokkupuutepiirkonnas üheks peamiseks prioriteediks.

«Moodustatud on piirialade koostöö nõukogu,» ütles Võru maakonna arenguosakonna juhataja Peeter Viiard.

20. mail esitleti Brüsselis Taani logistikaspetsialistide koostatud projekti BaltNet (Läänemere kaubateede võrk).

Projekti kogumaht on 372 200 ECUd (ligi 5,7 miljonit krooni), millest Euroopa Liit võtab enda kanda 50%.

Jaotuskeskuse loomise ja regiooni läbivate raud- ja maanteede efektiivsema kasutamise uuringuks peaks Eesti pool leidma 100 000 krooni.

Novembri lõpus peetakse Taanis projekti juhtimiskomitee järgmine istung.