Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse.

- Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juht Tanel Käbin.
- Foto: Mikk Otsar
Kuigi viimastel aastatel on väetisekasutus vähenenud, ei tähenda see tingimata tootmise muutumist vähem intensiivseks. Vastupidi – taliviljade osakaalu suurenemine külvikorras tähendab, et tegelik väetamise vähenemine on olnud isegi suurem, kui pelgalt statistikat vaadates paistab.
Väetiste kasutamine on langenud mitme aasta madalaimale tasemele
Mineraalväetiste kasutamine oli Eestis kasvutrendis kuni 2022. aastani, mil hektari kohta kasutati 155 kilogrammi mineraalväetisi. Seejärel on toimunud järkjärguline vähenemine ning eelmisel hooajal jõuti tagasi 2020. aasta tasemele – 137 kilogrammini hektari kohta.
Samas on taliviljade osakaal külvikorras tõusnud viiekümnelt protsendilt kuuekümne viie protsendini. Kuna taliviljade kasvatamine nõuab suuremaid väetusnorme, siis on väetiste kasutamine hektari kohta teinud suuremagi languse, kui esmapilgul näib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põhjuseid üha väiksemaks väetisekasutuseks on mitmeid. Viimased kolm aastat ei ole Eesti põllumehi soosinud ka siinne ilm. Vilja hinnad on juba pikemat aega olnud kahanevas trendis, samal ajal kui sisendite hinnad koos kasvava palgafondiga on jätkuvalt tõusnud.
See surve on sundinud Eesti põllumehi aktiivselt otsima võimalusi tootmise efektiivistamiseks, mille üheks tulemuseks ongi väiksem mineraalväetiste kasutamine.
Süsiniku piirmeede tõi kaasa tugeva hinnasurve
Ka käesolev aasta ei ole leevendust toonud. Aasta algas tugeva hinnasurvega seoses Euroopas rakendunud süsiniku piirmeetmega.
Meetme eesmärk oli vähendada väetiste tootmisel tekkivat CO₂ hulka ning võrdsustada Euroopa tootjate konkurentsitingimusi kolmandate riikide tootjatega. Kahjuks kaasnes sellega tugev hinnasurve väetistele, sest Euroopasse imporditavad lämmastikväetised kallinesid hüppeliselt.
Osa hinnatõusust tulenes teadmatusest – süsiniku piirmäärast tulenev lisakulu on muutuv ja kohati etteennustamatu. Seetõttu ei julgenud enamik importijaid väetisi Euroopa Liitu tuua ning Euroopas toodetud kauba nõudlus ületas pakkumist.
Kui süsiniku piirmeetmest tulenev hinnatõus hakkas veebruari lõpuks stabiliseerumise märke näitama, tabas põllumehi veelgi valusam löök – Iraani konflikt ja sellest tulenev Hormuzi väina sulgumine.
Hormuzi väin mõjutab kogu maailma väetiseturgu
Läbi Hormuzi väina liigub ligi pool maailma karbamiidi toodangust ja viiendik maailma fosfaatväetistest. Lisaks mõjutab Pärsia lahe riikidest tulev maagaas tugevalt paljude India ookeani äärsete riikide väetisetootmist.
Kõige valusamalt ongi pihta saanud India, Austraalia ja Kagu-Aasia, mille põllumajandus toetus tugevalt Pärsia lahes toodetud karbamiidväetistele või kohalikule toodangule, mida toodeti Pärsia lahest pärit maagaasist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Karbamiidväetiste hinnad tõusid maailmaturul märtsi jooksul 400 dollarilt 800 dollarini tonni kohta. Ka gaasi hind tegi sarnase hüppe.
Eesti põllumees tundis sõja esmast mõju eelkõige kütusehindades, kuid suvel tuleb hakata ostma sügiseks vajalikke NPK-väetisi. Nende puhul võib oodata 30–35 protsendi suurust hinnatõusu võrreldes eelmise aastaga.
Väiksem väetamine tähendab tõenäoliselt ka väiksemat saaki
Praeguste arengute põhjal võib tulevikus oodata veelgi väiksemat väetiste kasutamist, mis paratamatult peegeldub ka saagikuses.
Kui olukorras midagi positiivset näha, siis on võimalik, et Iraani konflikt on ootamatult parandanud Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet. Kui aasta alguses tundus, et Euroopa kaotab süsiniku piirmeetme rakendamise tõttu ülejäänud maailmaga võrreldes veelgi konkurentsivõimes, siis sõja tulemusel tegi ülejäänud maailm suure sammu Euroopale lähemale. Paremaks ei läinud kellelgi, küll aga on nüüd kõigil ühtlaselt halb.
Lootus paremateks aegadeks siiski püsib
Kuigi lähiaja väljavaade on põllumeeste jaoks keeruline, võivad pikemas perspektiivis saabuda ka paremad ajad. Iga sõda saab ükskord läbi ning Euroopas on juba käimas CO₂ maksustamise süsteemi ülevaatamine.
See tähendab, et tulevikus võivad muutuda nii väetiseturu reeglid kui ka Euroopa põllumeeste konkurentsitingimused. Eesti põllumajanduse jaoks sõltub palju sellest, kui kiiresti stabiliseeruvad energiaturud ja väetiste hinnad ning kas põllumeestel tekib taas võimalus investeerida tootlikkusse, mitte ainult kulude kokkuhoidu.
Väetiste kohta saad lähemalt infot
Scandagra kodulehelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!