Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamiseadus läheb üha hullemaks

    Eesti muidu vaikses reklaamielus on taas elevust, sest riigikogu majanduskomisjon lähetas parlamendiliikmetele tutvumiseks reklaamiseaduse järjekordse versiooni. Uues tekstis on külluslikult novaatorlikke momente.
    Seaduseelnõu seitsmenda paragrahvi teine punkt: «Varjatud reklaam on keelatud. Varjatud reklaam on kaupade või kaubamärkide või teenuste osutajate tegevuse nimetamine või kujutamine reklaamikandjal, kui reklaamilevitaja või tema töötaja teeb seda kavatsuslikult. Kavatsuslik on nimetamine või kujutamine eelkõige juhul, kui seda tehakse tasu eest».
    Kui kaupa (näit autot) kujutatakse ajalehes (reklaamikandjal) kavatsuslikult (vastavalt tellimusele raha eest), siis on ilmselgelt tegemist kõige tavalisema reklaamiga, ja kui see tembeldatakse varjatud reklaamiks, siis ei saa mina küll enam millestki aru. Või on siis kogu reklaam keelatud?
    § 5 p 1: «... Reklaami tellija, vahendaja või levitaja peab olema võimeline iga tema poolt (...) reklaamis esitatud väidet tõestama».
    Nüüd algavad ettevõtjatel rasked päevad. Tõestada tuleb, et Felix muudab hea paremaks, et pehme paber Lotus on iga pere ootus (kas ikka ootavad Lotust, või tegelevad mingi muu asjaga?), et Kelloggs kingib ikka tõepoolest kuldse eine jne.
    § 2 p 3: reklaamikandja on teabekandja, mille vahendusel edastatakse reklaam isikutele, kelle käitumise mõjutamisest on reklaami tellija huvitatud.
    Kui tellija on pannud ajalehte reklaami meestele, siis hetkel, kui seda reklaami loevad naised, kelle mõjutamisest tellija huvitatud ju pole, ei tohiks see leht reklaamikandja olla ja järelikult ei tohiks seadus sel hetkel ka antud ajalehe suhtes kehtida. Kuidas aga teada saada, keda tellija konkreetse reklaamiga mõjutada tahab? Hädast päästaks ehk lühike selgitus reklaami alguses: järgnev reklaam on meestele (nõrga nägemisega inimestele, tüsedatele naistele jne). Vastavalt sellele tuleks seadust ka rakendada.
    § 2 p 4: reklaamteade on lõplikult vormistatud terviklik teateüksus, mida edastatakse reklaamikandjal.
    Sellega on kõik selge -- kui jätame teate lõplikult vormistamata (jätame vajalikud kirjavahemärgid panemata, kirjutame või jätab kunstnik töö viimistlemata), siis seadus ei tohiks selle reklaamteate suhtes kehtida.
    Seaduse uus tekst kujutab endast rahvusvahelise reklaamiala hea tava mõnede sätete suvalist ja süsteemivaba liitmist majanduskomisjonile laekunud parandusettepanekutega, mille tulemuseks on ebaprofessionaalne mitmesugust tõlgendamist võimaldav segapuder. On alust arvata, et osa teksti puhul ei ole koostajad ise ka aru saanud, mida nad kirja on pannud.
    Mida rohkem teksti on parandatud, seda jaburamaks on seadus läinud. Kui tutvustasin hiljuti meie majanduskomisjoni seadusloomet välismaistele reklaamiekspertidele, siis ei tahtnud nood uskuda, et see kõik võib tõsi olla.
    Mõistagi võib taas väita, et tegu on töövariandiga, mida tuleb veel parandada. Tiit Made juhitava komisjoni mitmeaastane töö ja selle viimane vili süvendavad aga veendumust, et komisjon ei ole võimeline looma korralikku reklaamiseaduse teksti.
    Pole sellist eelnõu, millel võiks olla Eesti vabariigi seaduse elementaarsed tunnused (loogilisus, ühene tõlgendatavus, kooskõla põhiseaduse ja teiste seadustega jne), rääkimata kokkusobivusest reklaamiala teooria ja praktikaga. Ettevõtjate, meedia ja reklaamiagentuuride suhtumine sellisesse reklaamiseadusesse on eitav.
    Kahjuks ei ole majanduskomisjon vaevunud Toompealt maa peale tulema ning selle asemel, et keskenduda teatud sensitiivsete alade reklaami piiramise probleemidele, üritatakse endiselt viia ellu reklaamitegevuse üldist hägusat reguleerimist ametnike suva järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.