Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    THI langus on meelepärane igaühele

    Aasta lõppemine on serveerinud makromajanduse analüütikutele vähemalt ühe hea uudise: rahareformist saadik murelapseks olnud tarbijahindade kasv jääb sel aastal üllatavalt madalaks, tõenäoliselt alla 20 protsendi.
    Lüües kokku numbrid jaanuarist oktoobrini, saame tõusuks 13,5%. Statistikaamet on teinud prognoosi ka novembriks, piirides 1,3--1,8%, tegelik number laekub aga juba mõne päeva pärast. Seega, arvestades novembriks keskeltläbi 1,5%, jõuame THIga 15 protsendini, kust detsembrile jääks veidi alla viie protsendi. Kas jõulude-eelne ostubuum niipalju just hindu kergitab, kuid mine tea? THI aastane kasv alla 20% on siiski väga tõenäoline.
    Mäletatavasti prognoosisid küsitletud eelmise aasta lõpus, et selle aasta tarbijahinnaindeks kasvab 20--30%, konkreetselt allakirjutanu pakkus 25%. Võrdluseks: 1996. a riigieelarve koostati lähtudes 22,4protsendilisest tarbijahindade tõusust -- see oli siis valitsuse ametlik THI prognoos.
    THI mõõdukat kasvu saab põhjendada kahel viisil: lihtsal ja keerulisel.
    Lihtsa seletuse järgi on administratiivselt kehtestatud hinnad käitunud sel aastal hästi: päevane elektrienergia kallines vaid kuus senti kilovatt-tunni kohta, tõusnud ei ole üür ega soojusenergia (vähemalt Tallinnas). Administratiivsed hinnad moodustavad keskmise pere ostukorvis küllaltki suure osa. Huvitav on märkida, et bensiini hinna tõus, mis sai just sel aastal hoo sisse, pole THI-le väga suurt mõju avaldanud. Järelikult ei moodusta bensiin ostukorvis eriti suurt osa. Eks ta tõesti ole nii, elektrit tarbib igaüks, aga autoga veel iga mees ei sõida, kuigi tänavatel jääb iga päevaga ruumi aina vähemaks.
    Keerulisemalt saab tarbijahindade kasvu pidurdumist seletada tootjahindadega, mis käivad tarbijahindadest ühe tootmistsükli võrra eespool. 1995. a tõusid tootjahinnad 22,1%, tarbijahinnad aga 28,9%, seega on tootjahindade soodne mõju pärale jõudnud käesoleval aastal. Ka sel aastal on tootjahinnad olnud tagasihoidliku kasvutempoga, tõus 10 kuuga 9,4%, seega võiksid ja peaksid tarbijahinnad ka edaspidi alanema.
    Õigesti on öelnud need, kelle meelest on tarbijahindade tõus sellel aastal edasi lükatud, näiteks järgmisse aastasse (kohalike omavalitsuste valimised pidurdasid tõenäoliselt samuti hindade tõusu). Kohe järgmise aasta alguses tõuseb bensiini aktsiis ja jaehind keskeltläbi krooni võrra, kaitsetollid saavad teoks juulis ja need tõstavad toiduainete hindu tollimäära võrra jne, seega võib inflatsioon taas galopeerima hakata.
    1997. aastast võib saada kõrgema inflatsiooniga aasta kui seda oli 1996. Maailmamajanduse analüütikud ongi Eestile järgmiseks pakkunud 20protsendist inflatsiooni. Kroonijärgne ajalugu tunneb üht tagasimineku aastat -- 1994, mil THI kasvas 41,6 protsenti. Sellegipoolest, kui mulle antaks valida, kas bensiini või elektri hind tõuseb kohe või poole aasta pärast, siis ma otsustaksin kindlasti viimase variandi kasuks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.