Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas seadus tekitab raskusi?

    Meie seisukoht langeb igal juhul kokku Eesti pangaliidu seisukohtade ja kartustega. Kuni uut pankrotiseadust polnud vastu võetud, me sügavamat analüüsi ei teinud, kuna lootsime, et terve mõistus ikkagi võidab. Puhtinimlikult arvan, et selline seadusesäte peab tõstma käibevahendite krediitide hinda. Risk suureneb ja igal riskil on oma hind.
    Ma ei tea, kas sellele sättele on olemas mingisuguseid juriidiliselt korrektseid vastukäike. Küsimus vajab põhjalikumat läbiarutamist juristidega.
    On kaks erinevat asja. Üks on kuritahtlik pankrot iseenesest ja teine see, kui suur probleem see on.
    Enamikus arenenud ühiskondades esineb kuritahtlikke pankrotte. Ja enamik majandusruumis osalejaid peavad sellega arvestama, kaasa arvatud kreeditorid. Ma ei leia aga, et soov piirata kuritahtlikke pankrotte oleks piisav põhjus uue pankrotiseaduse tegemiseks. Üldse tundub pankrotiseaduse ümber toimuv põhinevat rohkem emotsioonidel.
    Kuritegelik pankrot pole aga Eestis üldlevinud. Pankrotimeistreid on kõikjal maailmas. Kuid pankroti tegemine ei ole Eestis lihtsam kui mujal.
    Seaduse rakendusosas on öeldud, et kõigi nende pankrottide puhul, mis on kuulutatud välja enne 1. jaanuari 2000, ei kohaldata kommertspandi suhtes seda neljanda järgu nõuet. Mõte on siin selles, et selleks ajaks peaks eeldatavasti kommertspandi osa laenude tagamisel oluliselt vähenema. Normaalsem on ikkagi hüpoteek. Kommertspandi kasutamine on praegu isegi teataval määral hädaabinõu, kuna praegu ei saa hüpoteeke seada. Tulenevalt sellest, et liiga vähe maatükke on veel kinnistatud.
    Kuritahtlikkus pole muidugi pankrottide peamine põhjus. Kuritegelik pankrot tähendab, et kui on laenud saadud, siis ongi eesmärgiks korralda asi nii, et laene ei peaks tagasi maksma, ja asi viiakse pankrotini.
    Pankrotihaldur peab kohe kohtule teatama, kas tegemist on kuritegeliku pankrotiga ja kohus peab sellest teatama prokurörile või politseile kriminaalasja algatamiseks.
    1992. aastal, kui tehti esimene pankrotiseadus, ei teadnud pankrotist keegi midagi. Nelja aastat on lisanud palju praktilisi kogemusi, et teha uus redaktsioon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Olulisemad lood

Ossipenko ja trobikond ametnikke peeti korruptsioonikahtlusega kinni
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.