Kas seadus tekitab raskusi?

Meie seisukoht langeb igal juhul kokku Eesti pangaliidu seisukohtade ja kartustega. Kuni uut pankrotiseadust polnud vastu võetud, me sügavamat analüüsi ei teinud, kuna lootsime, et terve mõistus ikkagi võidab. Puhtinimlikult arvan, et selline seadusesäte peab tõstma käibevahendite krediitide hinda. Risk suureneb ja igal riskil on oma hind.

Ma ei tea, kas sellele sättele on olemas mingisuguseid juriidiliselt korrektseid vastukäike. Küsimus vajab põhjalikumat läbiarutamist juristidega.

On kaks erinevat asja. Üks on kuritahtlik pankrot iseenesest ja teine see, kui suur probleem see on.

Enamikus arenenud ühiskondades esineb kuritahtlikke pankrotte. Ja enamik majandusruumis osalejaid peavad sellega arvestama, kaasa arvatud kreeditorid. Ma ei leia aga, et soov piirata kuritahtlikke pankrotte oleks piisav põhjus uue pankrotiseaduse tegemiseks. Üldse tundub pankrotiseaduse ümber toimuv põhinevat rohkem emotsioonidel.

Kuritegelik pankrot pole aga Eestis üldlevinud. Pankrotimeistreid on kõikjal maailmas. Kuid pankroti tegemine ei ole Eestis lihtsam kui mujal.

Seaduse rakendusosas on öeldud, et kõigi nende pankrottide puhul, mis on kuulutatud välja enne 1. jaanuari 2000, ei kohaldata kommertspandi suhtes seda neljanda järgu nõuet. Mõte on siin selles, et selleks ajaks peaks eeldatavasti kommertspandi osa laenude tagamisel oluliselt vähenema. Normaalsem on ikkagi hüpoteek. Kommertspandi kasutamine on praegu isegi teataval määral hädaabinõu, kuna praegu ei saa hüpoteeke seada. Tulenevalt sellest, et liiga vähe maatükke on veel kinnistatud.

Kuritahtlikkus pole muidugi pankrottide peamine põhjus. Kuritegelik pankrot tähendab, et kui on laenud saadud, siis ongi eesmärgiks korralda asi nii, et laene ei peaks tagasi maksma, ja asi viiakse pankrotini.

Pankrotihaldur peab kohe kohtule teatama, kas tegemist on kuritegeliku pankrotiga ja kohus peab sellest teatama prokurörile või politseile kriminaalasja algatamiseks.

1992. aastal, kui tehti esimene pankrotiseadus, ei teadnud pankrotist keegi midagi. Nelja aastat on lisanud palju praktilisi kogemusi, et teha uus redaktsioon.