Pool miljonit aastavahetuseks

Järve sõnul on katastrisse kantud 11,4% Eesti pindalast ja see protsent kahekordistub iga aastaga. Suurim tõus on olnud võrreldes septembriga Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal, ütles Järv.

Lääne-Viru maa-ameti peaspetsialisti Toomas Lepa sõnul on hüppeline tõus petlik. Järsk protsentuaalne kasv on tingitud sellest, et katastrisse kanti kaks riigi metskonda. Kuna metsamassiivid on suured, siis on protsendi kasv loomulik, ütles Lepp. Samas kinnitas ta, et ka eraisikute osas läheb kõik tõusvas joones, kui vahepeal seadust muutma ei hakata.

Lääne maa-ameti infospetsialisti Pille Karmi sõnul on Läänemaa protsentuaalne tõus tingitud maade riigistamisest ja katastrisse kandmisest. Tegemist on väga suurte maatükkidega, lisas Karm.

Harju maa-ameti juhataja Aadu Taltsi sõnul on protsendi kasvu peapõhjus Harju maakatastri töökorralduse reformimine. Protsenti kasvatas suurenev ostueesõigusega erastamine, lisas Talts.

Oktoobris oli valitsuses arutusel 28.12.1994 määrus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaja kohta ja uueks tähtajaks määrati 15.01.97. Selleks ajaks peavad esitama tagastamis- või kompenseerimisotsuse need õigusjärgsed omanikud, kellele riik maamõõdutöid kinni ei maksa. Maa mõõtmine makstakse tulevikus kinni vaid maa omanikule, tema abikaasale ja lastele, ütles Järv. Kui õigusjärgselt omanikult otsust ei laeku, läheb maa riigile, lisas Järv.

Tundmatuks jääda sooviva eksperdi väitel jäävad maata pärijad, kel puudub mõõtmistööde raha. Samas kinnitas ta, et suur osa neist ongi kesise sissetulekuga inimesed ja seega piirati teadlikult maa tagasisaajate ringi.