23. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Reisifirmad püüavad üllatada

Eesti turismispetsialistid jaotavad Eestis tegutsevad reisibürood müügimahu järgi kolme gruppi. Esimese grupi moodustab Estravel ligi 200 miljoni krooni suuruse aastase müügimahu ja hinnanguliselt ligi 35% suuruse turuosaga. Teise gruppi kuuluvad reisibürood, kelle aastane müügimaht jääb 40 miljoni ja 100 miljoni krooni piiridesse ja kolmandasse gruppi jäävad ülejäänud bürood müügimahuga alla 20 miljoni krooni.

Turg reisibüroode vahel on hakanud jaotuma, märgib reisibüroo Hermann Reisid juhatuse esimees Arvi Karotam. Aastatuhande lõpuks jääb Eestisse kaks suurt ja rida väikseid reisibüroosid, prognoosib Karotam. Tema ennustusel võtavad kaks suurt bürood enda kätte 70--80% turust ning ülejäänu jaotub väikeste reisibüroode vahel.

Et konkurents on muutunud karmimaks kui eelmistel aastatel, said enamik reisibüroosid eelmisel aastal omal nahal tunda. Võitlus käib iga kliendi pärast, kliendi võitmiseks kasutatavaid võtteid on lõputu hulk, alates soodustustest püsikliendile ja lõpetades dumpinghindadega.

Konkurents reisibüroode, eriti just keskmise suurusega büroode vahel on kogu aeg karm olnud, räägib Estraveli tegevdirektor Aivo Takis.

Takisele valmistab kõige rohkem meelehärmi selline reisibüroo, kes kliendi saamise nimel on nõus ilma kasumita töötama ning oma seadusliku komisjoni kliendile ära andma lisahinnaalanduse näol. Sel juhul on reeglina tegemist firmadega, kus ei ole tihti korralikku raamatupidamistki, finantsplaneerimisest rääkimata, teab Takis.

Dumpinghindadest rääkides on aga konkurendid juba pikemat aega viidanud teiste seas ka Estravelile.

«Meie müügiedu, kiiret arengut ja suurt turuosa on konkurentidel psüühiliselt lihtsam aktsepteerida siis, kui sellele nähtusele mingi seletus välja mõeldud on,» kommenteerib Takis turul ringlevaid kuuldusi.

Takise enda seletus Estraveli kiirele kasvule on lihtne -- kogu kasumi me reinvesteerime klienditeeninduse parandamisse, infotehnoloogiasse ja uutesse töökohtadesse, selgitab ta. Kuna meie investeeritav rahamass on palju suurem kui konkurentidel, siis on ka tulemused palju paremad, on Takise sõnul Estraveli edu kinni tema suuruses.

Takis tunnistab, et Estraveli hinnad osutuvad tõesti mõnikord madalamks kui konkurentidel. See pole aga tingitud dumpingust, vaid sellest, et Estraveli sisseostuhinnad on suurte käivete ja rahvusvaheliste otsekanalite tõttu tihti madalamad, kummutab ta süüdistusi.

Kulude vähendamise eesmärgil hakkasid eelmise aasta lõpul tekkima esimesed Eesti reisibüroode marketingiketid, mille näideteks on nii Viru tuuri ühinemine Tarmotuuri, Hermese ja Omnibussiga kui ka Mainor Meelise, Estonian Air Toursi ja Atlase müügikett.

Mainor Meelise tegevdirektor Jüri Rebane peab ühise müügiketi loomist väikestele reisibüroodele üheks võimalikuks ellujäämise variandiks.

Surve suurte firmade poolt väikestele on tugev ja seetõttu on ainus moodus neile vastu seismiseks ühinemine või ühise müügiketi moodustamine, põhjendab Rebane.

Mainor Meelise, Estonian Air Toursi ja Atlase turundusalase koostöö eesmärk on tema sõnutsi reklaamile ja turustusele tehtavate kulutuste efektiivsuse tõstmine.

Väikeste reisibüroode majanduslikku ebakindlust möödunud aastal näitas ka Pärnus asunud Toivotuuri pankrotistumine ning Tartu reisibüroo E-Touri müümine Baltic Toursile.

Baltic Toursi omaniku Mait Metsamaa sõnul on talle väiksemate reisibüroode poolt tehtud veel teisigi ettepanekuid müügiks. E-Touri ostmise järel pean mõne teise väiksema reisibüroo ostmist hetkel riskantseks ettevõtmiseks, tunnistab ta.

Metsamaa kurdab, et alles tükk aega peale Baltic Toursile võlgu olnud E-Touri aktsiate ostu selgus, et firma võlad olid tunduvalt suuremad, kui raamatupidamises kajastus. Koos võlgade tasumisega tuli mul E-Touri büroosse investeerida ligi miljon krooni, mis oli pool Baltic Toursi eelmise aasta koguinvesteeringutest, lisab ta.

«See ei olnud mingi kingitus,» kommenteerib ta tehingut tagantjärele ning lisab, et juhul kui tehingut poleks toimunud, ei oleks E-Tour suve näinud. «Kindlasti võtame aga ka sel aastal midagi üle,» lausub ta ometi.

Eelmise aasta kevad-suvel liikusid turismiringkondades jutud nii Wrisi ja Hermann Reiside kui ka Baltic Toursi ja Wrisi võimaliku ühinemise kohta. Wrisi ja Hermann Reiside ühinemise initsiaatoriks olnud Arvi Karotam Herman Reisidest põhjendab läbirääkimiste soikumist asjaoluga, et turusituatsioon ja majanduslik olukord ei ole selleks veel valmis. «Kui me leiame sobiva partneri, oleme alati valmis läbi rääkima,» ei ole ta ühinemislootust siiski maha matnud.

Wrisi tegevdirektori Erki Urva sõnutsi olid ainukesed tõsiseltvõetavad läbirääkimised vaid möödunud aasta algul Business Travel Internationaliga, kes oli huvitatud Wrisi ja Hermann Reiside aktsiate omandamisest.

Läbirääkimised luhtusid alles pärast Wrisi tõdemust, et ostja pole nõus pakkuma nende küsitud summat.

Firmade liitmine saab positiivse efekti tekitada vaid juhul, kui nende äriidee ja tegevusmallid sarnased, kommenteerib Urva loobumist Eesti firmade tehtud pakkumistest.

Estraveli tegevdirektor Aivo Takis räägib, et reisifirmade ühinemisplaanid takerduvad põhiliselt firmaomanike erinevate huvide ja firmasiseste kultuuride erinevuse taha.

«Kui eelmise aasta üheks tähtsamaks turismisündmuseks oli kindlasti Wris Toursi turule tulek t?arterreisidega ilma suuremate tagasilöökideta, siis sel aastal on oodata tõsist sõda t?arterreise korraldavate firmade vahel,» avaldab oma arvamuse Soome suurte reisifirmade t?arterreise vahendava reisibüroo K tegevdirektor Merike Hallik.

Selle aasta lõpul tuleb oma t?arter- ehk tellimusreiside projektiga turule Baltic Tour koos CDS Reiside ja Viru Tuuriga.

«Mingi asi peab lisaks laevale ka arenema, sest kui meri külmub kinni, siis polegi tööd,» põhjendab Mait Metsamaa t?arterprojekti turule toomist. Laevakompanii Silja Line piletite müük moodustab praegu poole Baltic Toursi kogumüügist.

Aasta tagasi tegevust alustanud Wris Toursi tegevdirektor Margit Rebane on juba varem avaldanud kahtlust, et Eestis ei jätku praegugi piisavalt inimesi nädalas kahe lennuki täitmiseks.

Baltic Toursi tegevdirektori kohusetäitja Ene Bome sõda t?arterreiside korraldajate vahel ei karda, kuna nende sihtpunktid võrreldes Wris Toursiga on erinevad.

Bome sõnutsi läbirääkimised lennukompaniidega alles käivad, Eestist on räägitud nii Estonian Airi kui ELKiga, pöördutud on ka lähinaabrite poole.

Erki Urva tõdeb, et Baltic Toursi, Viru Tuuri ning CDS Reiside ühine t?arterreiside projekt tõstab konkurentsi. Ega uutel turule tulijatel kerge olema ei saa, lisab ta samas.

Estonian Airi praeguste lennuhindadega on äärmiselt raske konkureerida, põhjendab ta ning lisab, et ka näiteks Soome reisikorraldajaga Kymppi Matkat on hinnas konkureerida täiesti võimatu.

Eelmisel aastal müüs Soome firma Fritids Resor Eestis ligi 2500 reisi ning Kymppi Matkat 3000 reisi. «Teoreetiliselt oleks võimalik Eesti t?arterikorraldajatel sellest veel teatud osa ära ampsata,» leiab Urva. Wrisi tütarfirma Wris Tours saatis eelmise aasta jooksul välja ligi 50 lennukitäit inimesi.

Lisaks soodsale hinnale tagavad soomlased ka kõigi reiside toimumise, toob Merike Hallik oma nägemuse Soome reisifirmade edust Eestis. Eelmisel aastal täielikult Soome erakapitali kätte läinud reisibüroo K müügimahu mõningane vähenemine varasema aastaga võrreldes on Halliku sõnutsi tingitud omanikevahetusest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum