• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,35
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,35
Klaasmaja ehitamine on Ees-ti kliimas raiskamine. Kuna aken on nii ehituslikult kui ekspluateerimisel seinast kallim, peab akende pindala olema minimaalne.
Akende soojakaod sõltuvad peamiselt klaaside liigist ja klaasikihtide arvust. Eestis on praegu levinuim tavalise kahekordse klaaspaketiga aken. Sellega võrreldes on tavalise kolmekordse klaaspaketi soojakaod 67 protsenti, kahe- või kolmekihilise eriklaasi puhul 54 protsenti. Eriklaas on tavalisest klaasist kallim 10--20 protsenti. Kogu akna paigaldus läheb 10 protsenti kallimaks. Samas on eriklaas tunduvalt soojapidavam.
Teine suurem soojakao põhjus on õhuläbilaskvus. Varem oli ette nähtud, et õhk tuleb ruumi läbi akna pilude. Tänapäeva aknad on tihedad ja ruumid jäävad umbseks. Seetõttu on vaja reguleeritavat õhutusava, et vältida ülemäärase tuulutamisega külmaks läinud õhu kütmist. ÄP

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele