Ühistu hukk

Keskpiimaühistu Tartu Piim on pankrotis. Õigupoolest oli pankrot juba kolm aastat tagasi sõlmitud erastamistehingus etteaimatav. Keskpiimaühistu juhatus kirjutas alla lepingule, millega võttis enda kanda riigifirma Tartu Piimakombinaat kõik kohustused. Ka need, mis erastamisagentuuris fikseerimata olid jäänud. Piimatootjad püüdsid ise endale kaela võetud võlahunniku alt välja rabelda, kuid ei saanud sellega mitmesuguste asjaolude tõttu hakkama.

Kui kellelgi hakkab täbarasti minema, jääb kohe sõpru ja toetajaid vähemaks. KPÜ Tartu Piim osanikühistud hakkasid tasapisi oma piima teistele piimatööstustele müüma. Toormepuudus mõjutas ettevõtte majandustulemusi ja iga tööpäev suurendas kahjumit. Tasumata võlgadelt tiksus intress ja tänaseks on ettevõttel ligi 33 miljoni krooni eest kohustusi.

KPÜ osanikühistud hakkasid juhatust süüdistama ebamajanduslikkuses ja kahtlustama vara kõrvalekantimises. Juhatuse esimees Maie Sööt väsis emalõvi visadusega ettevõtte eest seismisest umbes kuu aega tagasi, kui isegi mõned juhatuse liikmed teda poriga pilduma hakkasid. Viimastel kuudel toodi Tartu Piima peatsehhi vaid tonn ühistute piima päevas ja seegi juhatuse liikmete lautadest. Peaaegu kõik omanikud olid oma ühisele omandusele selja pööranud.

KPÜ oleks võinud pankrotist pääseda vaid sel juhul, kui osanikühistud koos ühise asja eest oleks seisnud ja tõeliste omanikena käitunud. Ilmnes aga ühistulise ettevõtlusvormi nõrkus ja suutmatus koos raskusi üle elada. Igaüks ajas tasakesi nohisedes oma asja ja pidas keskpiimaühistut suureks kolhoosiks. Taas ilmnes, et kollektiivis võib küll jõud peituda, aga Eestis see alati ei kehti. Ühistute propageerija Jaan Leetsar saab nüüd tõsiselt negatiivse kogemuse võrra rikkamaks ja ehk ei hakka enam ühistulist tegevust taevani kiitma.