Saksamaa seirab keskpanga kullavaru

Artikkel

- Uudised
- 15. mai 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksamaa seirab keskpanga kullavaru
Probleem on muutunud seda akuutsemaks, et ekspertide hinnangul jäävad Saksamaa maksutulud sel aastal 20 mln marga võrra väiksemaks eelarves plaanitud tasemest.
Peale sel nädalal avalikustatud plaani müüa täiendav osa Deutsche Telecomi aktsiatest, levivad riigis kuuldused keskpanga kullareservide müügist ning varade ümberhindamisest panga bilansis.
Eile ajalehes Handelsblatt avaldatud artiklis väidetakse, et valitsuskoalitsioon kaalub panga reservide kasutamist, et mitte eelarvedefitsiidi vähendamiseks ning maksude alalaekumise korvamiseks makse suurendada.
Teine ajaleht, Berliner Zeitung, teatas, et Theo Waigel taotleb riigi keskpanga välisvaluuta ja kullareservide üleshindamist, et sellest eelarve tulupoolt toetada.
Saksamaa rahandusministeerium lükkas eile tagasi teated kullamüügikavast, kuid ei nõustunud kommenteerima varade võimalikku ümberhindamist. Valitsuskoalitsioonist teatati, et vastavad plaanid on ettevalmistamisel.
Praegu on varad Saksamaa keskpanga bilansis kas soetushinnas või kõigi aegade madalaimas turuhinnas, nagu Saksamaa raamatupidamisreeglite järgi tavaks.
Varade ümberhindamine tooks pangale suure ootamatu kasumi. Handelsblatti andmeil on keskpangas hoiul 95 mln untsi kulda, mis osteti hinnaga 144 marka unts, koguväärtuses 13,7 mld marka.
Praeguse turuhinna juures -- 600 marka unts -- on keskpanga kullavaru väärtus ca 57 mld marka. Ajalehe teatel kavandavad mõned valitsuskoalitsiooni liikmed pangaseaduse muudatust, mis võimaldaks nende varjatud reservide kasutusele võtmist.
Saksamaa rahandusminister Theo Waigel osales eile Saksa keskpanga nõukogu istungil, kus valitsusallikate kinnitusel oli arutusel panga kullareservide üleshindamine. Kullareservide müügist juttu ei olnud. Kui Bonnil peakski õnnestuma panga kullavarude alla pandud raha kätte saada, ei ole ei selge ega kindel kas ja kuidas seda raha valuutaliidu tingimuste täitmiseks kasutada saab.
Otsene kullamüük ei ole tõenäoline, kuna Saksamaa on juhtinud kampaaniat rahvusvahelise valuutafondi kullamüügiplaanide vastu. Varade ümberhindamine on Saksamaa raamatupidamisreeglite järgi küll lubatud, kuid tähendaks muudatust senises praktikas.
Sel teel vabanevate vahendite kasutamine defitsiidi katteks kujuneb ilmselt probleemiks siis, kui hakatakse hindama, millised riigid valuutaliidu tingimused täidavad.
Eurostat, ELi statistikaamet, keeldus Saksamaa võimalikku sammu kommenteerimast. Eurostati tegevdirektori Daniel Byji sõnul kehtib aga ELi reegel, et eelarvedefitsiidi katteks ei saa kasutada keskpanga kullareservide müügist laekunud summasid, kõigi liikmesriikide kohta. Neid võib kasutada vaid valitsuse võla kustutamiseks. Küsitav on ka, kas ELi reeglid lubavad defitsiidi katteks kanda reservide üleshindamisest saadud tulu. REUTER-ÄP
Hetkel kuum