Kui ettevõtja annab kauba ekspedeerija või transportija hoolde, seab ta viimastele ka kohustused. Eesti ekspedeerijate assotsiatsiooni (EEA) kuuluvate firmade vastutust oma kliendiga sõlmitud lepingute suhtes reguleerivad EEA üldtingimused. Vedaja vastutust oma kliendi ees sätestab rahvusvaheliselt kehtiv kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioon (CMR), mille kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. Paraku ei pruugi transpordi- või ekspediitorfirma olla võimeline tekkinud kahju hüvitama. Selleks tuleb kliendil eelnevalt välja selgitada, kas transportijal või ekspedeerijal on sõlmitud kindlustusleping, millega kanduvad nende vastu esitatud nõuded üle kindlustusseltsile.

Nimetatud õigusaktides on ka küllalt palju välistusi ning piiranguid, millega transportija või ekspedeerija vastutusest vabaneb. Sellisel juhul ei ole ka kindlustusselts kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Näiteks CMR puudutab ainult rahvusvahelisi autovedusid. Seega langevad kohe välja siseriiklikud veod. Samuti ei jää CMRi alla veod teiste transiidiliikidega, sh kombineeritud vedude need osad, mis ei puuduta autotransporti. Samuti on vedaja vastutus piiratud 8,33 SDRiga (rahvusvahelise valuutafondi arvestusühik) puudu oleva veose brutokaalu kilogrammi eest. Lahti seletatult tähendab see, et vedaja vastutuse piirmäär on ca 150 krooni iga kilogrammi eest.

Kauba ostja või müüja võib kindlustusseltsiga sõlmida ka eraldi veosekindlustuslepingu. Veosekindlustuslepingust tulenevalt hüvitab kindlustusselts kindlustusvõtjale kauba transportimisega seotud kahjud. Kaupa saab kindlustada peaaegu kõikide riskide vastu. Piiranguid ei sea ka kasutatav transpordiliik. Kahjujuhtumi puhul on kliendile eeliseks, et kindlustusselts hüvitab kannatanule kahju kohe ja alles seejärel nõuab kindlustuse andja tekkinud kahju süüdlaselt välja. Kindlustusselts võtab enda kanda kahju hüvitamisega seotud riskid ja kulud.