• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudteede juhid peavad nõu

    RE Eesti Raudtee välissuhete osakonna juhataja Rein Lõoke ütles, et nõukogu ülesanne on riikidevaheliste raudteevedude koordineerimine ja korraldamine. Eesti kuulub nagu Lätigi nõukogu juurde koostöölepingu alusel.
    Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch lausus, et kahel päeval on kavas arutada kõikvõimalikke tehnilisi küsimusi, nagu konteinerite ja vagunite jagamist turul ning veduritega seotud küsimusi.
    Eesti Raudtee veeremiameti juhataja Anton Lookeni sõnul kuulub Eesti Raudteele praegu 5600 vagunit, mida on firma kohustatud tehniliselt korras hoidma. Praeguse süsteemi kohaselt on iga riigi raudteel kindel kvoot vaguneid ning kui neid kasutab teise riigi raudtee, peab ta selle eest vaguneid omavale riigile maksma.
    Parbo Juchnewitsch rääkis, et istungil hakatakse arutama vagunipargi uut jagamist SRÜ ja Balti regiooni vahel. Ta lausus, et kui seni peeti kõikide Eesti Raudtee vagunite üle korraga arvestust, siis nüüd plaanitakse iga vaguni kohta hakata eraldi arvestust pidama. See aitaks Juchnewitschi hinnangul suurendada raudteede käivet.
    Samasugune süsteem loodetakse tema väitel sisse seada ka konteinerite osas.
    Lisaks arutatakse istungil ka seda, kas rakendada reisivedudes SRÜs kehtivat või mingit üleminekusüsteemi ning sellega seotud tehnilisi ja dokumentaalseid standardeid.
    Juchnewitschi sõnul asub Eesti Raudtee põhiturg SRÜ territooriumil ning seetõttu tuleb sealsete raudteelastega teha korralikku koostööd. Transiitvedu raudteel moodustas eelmisel aastal kogu Eesti transiidist 90 protsenti ning peaks tänavu veelgi kasvama.
    Eesti Raudtee eelmise aasta kasum oli 1,3 miljonit krooni ning firma realiseerimise netokäive oli 756,8 miljonit krooni. Firma bilansimaht oli 841, 9 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.