2. juuni 1997 kell 22:00

Õlletehas poeb peitu

Saku õlu on eestlastele sama tuntud kui tallinna kilud või soome saun. Saku õlletehasest on viimastel aastatel saanud tugev ja konkurentsivõimeline firma. Neid fakte on kummalisel kombel asunud jonnakalt õõnestama õlletehase enda juhid, kes eelistavad majandustulemuste avalikustamise asemel salatseda.

Äripäeva arvates astub Saku õlletehas läbimõtlematu sammu sellega, kui ei muuda ettevõtet puudutava informatsiooni esitamise korda, mille tulemusel lõpetab börs õlletehase aktsiatega kauplemise. Kuigi Saku tuumikinvestor oli juba algul õlletehase börsile viimise vastu, on nüüd tekkinud olukord, kus taandumine toob ainult kahju.

Esiteks kaotavad nii väikeinvestorid, keda on üle kuue tuhande, kui suuromanikud aktsia hinna langusega raha, mida võib mõõta miljonite kroonidega. Saku õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel on küll prognoosinud, et väikeaktsionärid, kes soetasid aktsiaid pikaajalise investeeringuna, jätavad aktsiad alles, kuid see on vaid oletus.

Teiseks kannatab kõvasti Saku õlletehase oskuslikult loodud imago, mis tähendab selle loojaile tühjajooksnud tööd ja vaimunärimist. Avalikkuse jaoks aga usaldusväärsuse kokkuvarisemist. Sellel omakorda võivad olla määramatud tagajärjed nii omanike kui tarbijate jaoks, sest konkurentidel on hea meel iga protsendi turuosa üle, mis neil õnnestub Sakult endale võita.

Eelnevast tulenevalt jääb õlletehase kohale kauaks kahtlusevari. Kui firma pole võimeline või ei taha avalikustada oma majandustulemusi, arvatakse reeglina, et seal midagi peidetakse või vassitakse.

Neid miinuseid vaagides jääb arusaamatuks, kas Saku õlletehase omanikud tõesti vilistavad sellistele kahjudele või on siin mingid muud huvid mängus. Kui nad ei soovi kaasata ettevõtte jaoks raha väikeinvestoritelt ja teenida tuumikinvestorile tulu esimeste arvel, mida nad siis soovivad?

Raske on leida mõistlikku seletust, sest õlletehase praegusel käitumisel võivad olla ka hoopis proosalisemad tagamaad. Keegi, näiteks Cardo Remmel, võib olla huvitatud sellest, et aktsiate hind langeks ja oleks võimalik need odavalt kokku osta. Seejärel aga paisatakse avalikkuse ette info, et Saku on nõus börsi reegleid arvestama ning tehasel läheb endiselt väga hästi. Aktsia hind hüppab üles ja tagab asjaosalistele kopsaka sissetuleku.

Tegemist võib olla ka Saku õlletehase solvumisega väiketootjate eelistamise pärast seadusandjate poolt. Ei saa öelda, et poliitikud oleks Saku suhtes just aumeestena käitunud. Käesoleva aasta aprillikuus vastu võetud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus pani tehase ainukesena ebavõrdsesse olukorda teiste kohalike õlletootjatega võrreldes, sest ta suudab toota aastas rohkem kui kakskümmend miljonit liitrit õlut.

Olgu Saku õlletehasel börsist loobumise põhjused millised tahes, igal juhul ei kaalu need üles kahju, mis loobumisega kaasneb.

Tehase majandusnäitajad võivad sõltuvalt aastaaegadest olla väga hüplikud, kuid see ei tähenda seda, et õllejoojad, väikeinvestorid, maaklerid jne sellest aru ei saa, et suvel juuakse rohkem kui talvel. Suve järel tuleb jälle suvi ja kui Saku õlletehas tahab pikaajalist äri ajada, peab ta arvestama, et avalik tegevus annab talle selleks rohkem võimalusi kui nüüd sihiks võetud korporatiivsus.

Hetkel kuum