Veterinaarpiiripunktide nimistu jõuab valitsusse

Veterinaarpiiripunktide nimekirjast jäi välja ligi 200 miljoni kroonise aastakäibe ja 700 töötajaga kalatööstusettevõtte ASi Astarta kasutuses olev Meeruse sadam Koplis. Astarta kommertsdirektori asetäitja Toivo Tammist ütles, et kuna nende ettevõttes on valdavalt vene keelt kõnelevad töötajad, ei jõudnud nad oma avaldust õigeks ajaks põllumajandusministeeriumile esitada. Sellest hoolimata leidis ta, et Meeruse sadamat ei tohiks valitsuse kinnitatavast nimekirjast välja jätta.

«Meie arvates peaks veterinaarkontroll käima seal, kus on kala,» sõnas Tammist. «Sellel aastal oleme kavandanud sadama kaubavoogude kahekordistamist Venemaale ja Ukrainasse mineva transiidi arvel.»

Tammisti sõnul tähendaks Kopli poolsaarel ainult Kopli sadamasse rajatav veterinaarpunkt seda, et Astartal tuleb hakata oma kala maha laadima tehasest kaugel ja seda tuleb läbi kitsaste kõrvaltänavate oma sadamasse transportida.

Toivo Tammist pakkus, et Meeruse sadamas võiks tulevikus töötada fikseeritud ajaga või spetsiaalselt väljakutsutav veterinaarkontroll, mis hõlbustaks ASi Astarta tööd. «Kui meile sadamat ei jäeta, jääb kaubavoogude juurdekasv saavutamata,» väitis ta.

Juhul kui edaspidi ei lubata enam Meeruse sadamasse kala vedada, jääb ASil Astarta esialgse prognoosi kohaselt saamata vähemalt 3--5 mln krooni aastas, väitis Tammist.

Toivo Nõvandi sõnul tuleb Eestil arvestada, et riigipiir saab tulevikus ka Euroopa Liidu piiriks. «Me ei saa ju kogu põhjarannikule veterinaarkontrolli nõuetele vastavaid piiripunkte ehitada, mis nõuavad spetsiaalseid hooneid ja rajatisi,» lausus ta.

Kui valitsus leiab raha, miks mitte rajada piiripunkti ka Meeruse sadamasse, kostis Nõvandi. Ta kinnitas, et põllumajandusministeerium saadab valitsusele ka ASi Astarta taotluse muude dokumentide lisas.