• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AS Baltika

    ASi Baltika ajalugu ulatub 1928. aastasse. Ettevõtte peamisteks tegevusaladeks on rõivakollektsioonide loomine, rõivatootmine ning rõivaste jaekaubandus. Strateegiliseks sihiks on saavutada edu nende tegevusalade üksteist toetava kombineerimise kaudu.
    Baltika toodab 3 meesterõivaste kollektsiooni (Baltman, Plus B ja Evermen) ning 1 naisterõivaste kollektsiooni (Christine). Lisaks oma kollektsioonide müügile tehakse ka allhanketöid, mille osa kogumüügis on aga pidevalt vähenenud.
    Kuigi suur osa ettevõtte müügist toimub seni Eestis, nähakse arenemisvõimalust põhiliselt ekspordi laiendamises, seda eriti Venemaa ja SRÜ turgudel, kus kaubamärk on hästi tuntud ja nõutud.
    1996. aastal kuulus Baltika kolmandat aastat järjest Eesti Tööstuse TOP 50 ja Eesti Edukate TOP 200 hulka.
    ASi Baltika aktsiakapital on 48 miljonit krooni, mis jaguneb 4,8 miljoniks aktsiaks nominaalväärtusega 10 krooni.
    Baltika nõukogu liikmed on Edward Köster (turundusdirektor), Indrek Neivelt (Hansapank Eesti) ja Reet Saks (Raidla & Partnerid). Baltika igapäevategevust korraldab juhatus, mille esimees on Meelis Milder ning liikmed Avo Reiska ja Tõnis Kotkas.
    Baltika 1996. aasta netokäive oli 188 miljonit krooni, millest 77,5% saadi kollektsioonide müügist ning 22,5% allhanketöödest.
    Turgude lõikes jagunes Baltika müük järgnevalt: Eesti 47%, Läti ja Leedu 13%, Venemaa, Ukraina ja Valgevene 28%, Soome ja Rootsi 11% ning Suurbritannia 1%.
    Jaekaubanduse korraldamisega tegeleb 1995. aastal asutatud Baltika kaubandusgrupp, kuhu kuulub rida regionaalseid tütarfirmasid ning 7 kauplust. Eraldi Baltmani kollektsiooni levitamiseks on loodud AS Baltman, samuti kuulub kontserni rida välisturgudele spetsialiseerunud vahendusfirmasid.
    1996. aastal arvestati dividendi 865 800 krooni ehk 6,45% kasumist.
    ASi Baltika aktsiakapital on 48 miljonit krooni, mis jaguneb 4,8 miljoniks aktsiaks nominaalväärtusega 10 krooni.
    Baltika nõukogu liikmed on Edward Köster (turundusdirektor), Indrek Neivelt (Hansapank Eesti) ja Reet Saks (Raidla & Partnerid). Baltika igapäevategevust korraldab juhatus, mille esimees on Meelis Milder ning liikmed Avo Reiska ja Tõnis Kotkas.
    Baltika 1996. aasta netokäive oli 188 miljonit krooni, millest 77,5% saadi kollektsioonide müügist ning 22,5% allhanketöödest.
    Turgude lõikes jagunes Baltika müük järgnevalt: Eesti 47%, Läti ja Leedu 13%, Venemaa, Ukraina ja Valgevene 28%, Soome ja Rootsi 11% ning Suurbritannia 1%.
    Jaekaubanduse korraldamisega tegeleb 1995. aastal asutatud Baltika kaubandusgrupp, kuhu kuulub rida regionaalseid tütarfirmasid ning 7 kauplust. Eraldi Baltmani kollektsiooni levitamiseks on loodud AS Baltman, samuti kuulub kontserni rida välisturgudele spetsialiseerunud vahendusfirmasid.
    1996. aastal arvestati dividendi 865 800 krooni ehk 6,45% kasumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.