11. juuni 1997
Jaga lugu:

Vale tooliratas rikub põranda

Büroo töötoolid jagunevad üldjuhul kolmeks. Töökohtadel, kus liikumisruumi ja -vajadust pole, ei peab töötool olema liikuvatel ratastel.

Liikuvad rattad jagunevad kasutuskoha järgi kaheks: vaipkattega põrandal on oma rattad, puit- ja vinüülkattega põrandal omad. Kui vaipkattel kasutamiseks mõeldud plastikratastega tool panna puitpõrandale, siis rattad hakkavad põrandat kriimustama ja tool kipub ka libisema.

Kõige universaalsemad on veidi pehmed, kummi ja plastiku segust rattad, mis puitu ei kriimusta. Selliste ratastega tooli võib kasutada ka vaibal.

Headeks ratasteks peetakse isestoperduvaid rattaid. Kui toolil pole raskust peal, siis on rattad kinni. Kui inimene toolil istub, siis käivad rattad korralikult. Piduritega rattad vastavad ohutusnõuetele: kui inimene tõuseb hoogsalt toolilt, siis jääb tool paigale.

- Töötoole on erineva mehaanilisuse astmega, mis kindlustavad õige istumisasendi: selg toetatud, reied paralleelselt põrandaga, sääremarjad vertikaalselt, jalad toetatud põrandale.

Kõige lihtsamatel ja odavatel toolidel on võimalik muuta seljatoe kõrgust ja kallet. See on minimaalne, hädavajalik lahendus. Et istumisel moodustuks nimme- ja põlvepiirkonnas täisnurk, on toolidel sageli võimalik reguleerida iste kaldenurka.

Sünkroonmehhanismil töötavad toolid võimaldavad istme ja seljatoe üheaegset liikumist, st tool töötab koos inimkehaga.

Kui inimene peab töötoolil istuma päevas neli tundi ja enam, peaks tal olema väga hea tool. ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum