• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor toob Paldiskisse raha

    Baltic Tank Ltd on valmis Paldiski põhjasadamasse investeerima 50 mln kr

    Soome perefirma omanik Mikko Laaksonen ütles, et Baltic Tank on sarnaseid projekte ellu viinud ka Soomes ja nad on rajanud keemiaterminaalid nii Rauma kui Kaskiste sadamas. Ta lausus, et firma on keemiatoodete ladustamise ja transportimise alal töötanud juba 25 aastat.
    Viimased kuus aastat on Baltic Tank tegutsenud ka Eestis ja korraldab kauba vedamist Tallinnas Miiduranna sadamas ning ladustamist Pringi sadamas. Laaksoneni sõnul pole tarvis keemiatoodete terminaalis karta keskkonnaohtlikkust, sest Soome sadamatesse ehitatud terminaalides ollakse valmis vastu võtma kuni 3000 erinevat keemiatoodet. Pooled neist on täiesti ohutud, kinnitas Laaksonen.
    Tema sõnul tahetakse Paldiski põhjasadamasse kavandatud terminaalis ladustada ainult keskkonnaohu-tuid kemikaale. Laaksonen ütles, et terminaal peab vastama Euroopa Liidu nõuetele.
    Entec ASi projektijuhi Kaur Lassi sõnul kavatsevad investeerijad hakata terminaali kaudu vedama peamiselt väävelhapet, mida kasutatakse heitvee puhastamiseks. Kõige mürgisemaid ehk A-kategooriasse kuuluvaid aineid sadamas ladustama ja transportima ei hakata, kinnitas ta.
    Laaksoneni sõnul on tehniline valmisolek terminaali rajamiseks olemas, positiivse otsuse korral võtab see aega kuni pool aastat. Terminaali kaudu oleks võimalik aastas vedada 20 000--30 000 tonni keemiatooteid, lausus ta. Rauma sadama kaudu veetakse aastas kuni 40 000 tonni sarnaseid tooteid.
    Ta ütles, et Baltic Tanki eesmärk pole hakata Paldiski sadama kaudu vedama transiitkaupa, vaid pakkuda Eesti ettevõtetele võimalust vedada ning ladustada oma toodangut ja toorainet. «Eesti tööstus maksab praegu kemikaale sisaldava tooraine eest liiga kõrget hinda, sest neil endil puuduvad selle ladustamise võimalused,» väitis Laaksonen. Keemiaterminaali rajamine võimaldaks kaupa väiksemates kogustes sisse osta ja vajadusel seda terminaalis hoida, seletas ta.
    Laaksonen tõi näiteks, et AS Nitrofert peab praegu vedama oma toodanguks vajalikku tolüeeni Roomassaare sadama kaudu Saaremaalt, samas kui seda võiks teha läbi keskkonnaohutuma terminaali Paldiskis.
    Paldiski abilinnapea Tarmo Loogi sõnul tellis linnavalitsus keskkonnaministeeriumilt ekspertiisi terminaali võimaliku kahjulikkuse kohta. Ekspertiisi tulemused avalikustatakse reedel.
    «Kui terminaali rajamine keelatakse, on reaalne, et investor läheb oma rahaga Eestist ja Paldiskist välja,» ütles Loog. Linn viiks hädakorral terminaali lõunasadamasse, kuid see kuulub ASile Tallinna Sadam, lisas ta.
    Mikko Laaksonen tunnistas, et Paldiskis pole mõtet peaga vastu seina joosta, sest seda projekti on ette valmistatud kaks aastat ja asi pole otsuseni jõudnud. «Terminaali ehitus tehakse Eestis nii raskeks, Soomes võtaks selline projekt aega kuni kolm kuud,» lausus ta.
    Samas kinnitas Laaksonen, et eitav vastus Paldiskis ei kujuta ohtu Baltic Tanki teistele investeeringutele Eestis.
    Paldiski linnavolikogu esimehe Anne Taklaja sõnul ei meeldi terminaali ehitamise mõte kohalikele elanikele ja nad on asunud projekti peatamiseks allkirju koguma. «Mina ei ole allkirju näinud, kuid kuulda on, et käiakse korterist korterisse,» ütles ta. Praeguseks olevat Paldiskis kogutud 700 allkirja keemiaterminaali rajamise vastu.
    Kaur Lassi sõnul ei meeldi kohalikele elanikele mõte, et terminaal paneb kinni otsetee linnast mere äärde. Lisaks on linnaelanikud arvamusel, et terminaali mahutid rikuvad ära vaate linnale.
    Mikko Laaksonen ütles, et Eestis puudub ühtne arusaam, kuidas oma tööstust hoida. Tema arvates segab terminaali rajamist pingestatud poliitiline olukord Paldiskis ja seda kasutatakse poliitika vahendina. «Kasvatagu nad siis siin pigem lambaid ja püüdku kala,» lisas Laaksonen.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tootjad: tänane euroaluste süsteem vajab kiiresti uut lahendust
Pole vist tootmisettevõtet, kus ei oleks probleeme euroalustega. Need kaovad, on kaalult rasked, kipuvad lagunema, puitaluste hind on kerkinud kordades, nende pealt tuleb maksta aktsiisitasu ja kliendid nõuavad suuri kaoprotsente, seega on kogu süsteem ammu ajale jalgu jäänud. Lahendus oleks võtta kasutusele plastaluste ringmajandusteenus, mida veopakendite ringlusteenuseid pakkuvad ettevõtted juba mujal maailmas pakuvad. Millise võidu see tootjatele ja jae kauplejatele toob?
Pole vist tootmisettevõtet, kus ei oleks probleeme euroalustega. Need kaovad, on kaalult rasked, kipuvad lagunema, puitaluste hind on kerkinud kordades, nende pealt tuleb maksta aktsiisitasu ja kliendid nõuavad suuri kaoprotsente, seega on kogu süsteem ammu ajale jalgu jäänud. Lahendus oleks võtta kasutusele plastaluste ringmajandusteenus, mida veopakendite ringlusteenuseid pakkuvad ettevõtted juba mujal maailmas pakuvad. Millise võidu see tootjatele ja jae kauplejatele toob?
Savisaar tõstis riigimetsa raiemahte
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.