• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 17.06.97, 01:00

Investor toob Paldiskisse raha

Baltic Tank Ltd on valmis Paldiski põhjasadamasse investeerima 50 mln kr

Soome perefirma omanik Mikko Laaksonen ütles, et Baltic Tank on sarnaseid projekte ellu viinud ka Soomes ja nad on rajanud keemiaterminaalid nii Rauma kui Kaskiste sadamas. Ta lausus, et firma on keemiatoodete ladustamise ja transportimise alal töötanud juba 25 aastat.
Viimased kuus aastat on Baltic Tank tegutsenud ka Eestis ja korraldab kauba vedamist Tallinnas Miiduranna sadamas ning ladustamist Pringi sadamas. Laaksoneni sõnul pole tarvis keemiatoodete terminaalis karta keskkonnaohtlikkust, sest Soome sadamatesse ehitatud terminaalides ollakse valmis vastu võtma kuni 3000 erinevat keemiatoodet. Pooled neist on täiesti ohutud, kinnitas Laaksonen.
Tema sõnul tahetakse Paldiski põhjasadamasse kavandatud terminaalis ladustada ainult keskkonnaohu-tuid kemikaale. Laaksonen ütles, et terminaal peab vastama Euroopa Liidu nõuetele.
Entec ASi projektijuhi Kaur Lassi sõnul kavatsevad investeerijad hakata terminaali kaudu vedama peamiselt väävelhapet, mida kasutatakse heitvee puhastamiseks. Kõige mürgisemaid ehk A-kategooriasse kuuluvaid aineid sadamas ladustama ja transportima ei hakata, kinnitas ta.
Laaksoneni sõnul on tehniline valmisolek terminaali rajamiseks olemas, positiivse otsuse korral võtab see aega kuni pool aastat. Terminaali kaudu oleks võimalik aastas vedada 20 000--30 000 tonni keemiatooteid, lausus ta. Rauma sadama kaudu veetakse aastas kuni 40 000 tonni sarnaseid tooteid.
Ta ütles, et Baltic Tanki eesmärk pole hakata Paldiski sadama kaudu vedama transiitkaupa, vaid pakkuda Eesti ettevõtetele võimalust vedada ning ladustada oma toodangut ja toorainet. «Eesti tööstus maksab praegu kemikaale sisaldava tooraine eest liiga kõrget hinda, sest neil endil puuduvad selle ladustamise võimalused,» väitis Laaksonen. Keemiaterminaali rajamine võimaldaks kaupa väiksemates kogustes sisse osta ja vajadusel seda terminaalis hoida, seletas ta.
Laaksonen tõi näiteks, et AS Nitrofert peab praegu vedama oma toodanguks vajalikku tolüeeni Roomassaare sadama kaudu Saaremaalt, samas kui seda võiks teha läbi keskkonnaohutuma terminaali Paldiskis.
Paldiski abilinnapea Tarmo Loogi sõnul tellis linnavalitsus keskkonnaministeeriumilt ekspertiisi terminaali võimaliku kahjulikkuse kohta. Ekspertiisi tulemused avalikustatakse reedel.
«Kui terminaali rajamine keelatakse, on reaalne, et investor läheb oma rahaga Eestist ja Paldiskist välja,» ütles Loog. Linn viiks hädakorral terminaali lõunasadamasse, kuid see kuulub ASile Tallinna Sadam, lisas ta.
Mikko Laaksonen tunnistas, et Paldiskis pole mõtet peaga vastu seina joosta, sest seda projekti on ette valmistatud kaks aastat ja asi pole otsuseni jõudnud. «Terminaali ehitus tehakse Eestis nii raskeks, Soomes võtaks selline projekt aega kuni kolm kuud,» lausus ta.
Samas kinnitas Laaksonen, et eitav vastus Paldiskis ei kujuta ohtu Baltic Tanki teistele investeeringutele Eestis.
Paldiski linnavolikogu esimehe Anne Taklaja sõnul ei meeldi terminaali ehitamise mõte kohalikele elanikele ja nad on asunud projekti peatamiseks allkirju koguma. «Mina ei ole allkirju näinud, kuid kuulda on, et käiakse korterist korterisse,» ütles ta. Praeguseks olevat Paldiskis kogutud 700 allkirja keemiaterminaali rajamise vastu.
Kaur Lassi sõnul ei meeldi kohalikele elanikele mõte, et terminaal paneb kinni otsetee linnast mere äärde. Lisaks on linnaelanikud arvamusel, et terminaali mahutid rikuvad ära vaate linnale.
Mikko Laaksonen ütles, et Eestis puudub ühtne arusaam, kuidas oma tööstust hoida. Tema arvates segab terminaali rajamist pingestatud poliitiline olukord Paldiskis ja seda kasutatakse poliitika vahendina. «Kasvatagu nad siis siin pigem lambaid ja püüdku kala,» lisas Laaksonen.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele