Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor toob Paldiskisse raha

    Baltic Tank Ltd on valmis Paldiski põhjasadamasse investeerima 50 mln kr

    Soome perefirma omanik Mikko Laaksonen ütles, et Baltic Tank on sarnaseid projekte ellu viinud ka Soomes ja nad on rajanud keemiaterminaalid nii Rauma kui Kaskiste sadamas. Ta lausus, et firma on keemiatoodete ladustamise ja transportimise alal töötanud juba 25 aastat.
    Viimased kuus aastat on Baltic Tank tegutsenud ka Eestis ja korraldab kauba vedamist Tallinnas Miiduranna sadamas ning ladustamist Pringi sadamas. Laaksoneni sõnul pole tarvis keemiatoodete terminaalis karta keskkonnaohtlikkust, sest Soome sadamatesse ehitatud terminaalides ollakse valmis vastu võtma kuni 3000 erinevat keemiatoodet. Pooled neist on täiesti ohutud, kinnitas Laaksonen.
    Tema sõnul tahetakse Paldiski põhjasadamasse kavandatud terminaalis ladustada ainult keskkonnaohu-tuid kemikaale. Laaksonen ütles, et terminaal peab vastama Euroopa Liidu nõuetele.
    Entec ASi projektijuhi Kaur Lassi sõnul kavatsevad investeerijad hakata terminaali kaudu vedama peamiselt väävelhapet, mida kasutatakse heitvee puhastamiseks. Kõige mürgisemaid ehk A-kategooriasse kuuluvaid aineid sadamas ladustama ja transportima ei hakata, kinnitas ta.
    Laaksoneni sõnul on tehniline valmisolek terminaali rajamiseks olemas, positiivse otsuse korral võtab see aega kuni pool aastat. Terminaali kaudu oleks võimalik aastas vedada 20 000--30 000 tonni keemiatooteid, lausus ta. Rauma sadama kaudu veetakse aastas kuni 40 000 tonni sarnaseid tooteid.
    Ta ütles, et Baltic Tanki eesmärk pole hakata Paldiski sadama kaudu vedama transiitkaupa, vaid pakkuda Eesti ettevõtetele võimalust vedada ning ladustada oma toodangut ja toorainet. «Eesti tööstus maksab praegu kemikaale sisaldava tooraine eest liiga kõrget hinda, sest neil endil puuduvad selle ladustamise võimalused,» väitis Laaksonen. Keemiaterminaali rajamine võimaldaks kaupa väiksemates kogustes sisse osta ja vajadusel seda terminaalis hoida, seletas ta.
    Laaksonen tõi näiteks, et AS Nitrofert peab praegu vedama oma toodanguks vajalikku tolüeeni Roomassaare sadama kaudu Saaremaalt, samas kui seda võiks teha läbi keskkonnaohutuma terminaali Paldiskis.
    Paldiski abilinnapea Tarmo Loogi sõnul tellis linnavalitsus keskkonnaministeeriumilt ekspertiisi terminaali võimaliku kahjulikkuse kohta. Ekspertiisi tulemused avalikustatakse reedel.
    «Kui terminaali rajamine keelatakse, on reaalne, et investor läheb oma rahaga Eestist ja Paldiskist välja,» ütles Loog. Linn viiks hädakorral terminaali lõunasadamasse, kuid see kuulub ASile Tallinna Sadam, lisas ta.
    Mikko Laaksonen tunnistas, et Paldiskis pole mõtet peaga vastu seina joosta, sest seda projekti on ette valmistatud kaks aastat ja asi pole otsuseni jõudnud. «Terminaali ehitus tehakse Eestis nii raskeks, Soomes võtaks selline projekt aega kuni kolm kuud,» lausus ta.
    Samas kinnitas Laaksonen, et eitav vastus Paldiskis ei kujuta ohtu Baltic Tanki teistele investeeringutele Eestis.
    Paldiski linnavolikogu esimehe Anne Taklaja sõnul ei meeldi terminaali ehitamise mõte kohalikele elanikele ja nad on asunud projekti peatamiseks allkirju koguma. «Mina ei ole allkirju näinud, kuid kuulda on, et käiakse korterist korterisse,» ütles ta. Praeguseks olevat Paldiskis kogutud 700 allkirja keemiaterminaali rajamise vastu.
    Kaur Lassi sõnul ei meeldi kohalikele elanikele mõte, et terminaal paneb kinni otsetee linnast mere äärde. Lisaks on linnaelanikud arvamusel, et terminaali mahutid rikuvad ära vaate linnale.
    Mikko Laaksonen ütles, et Eestis puudub ühtne arusaam, kuidas oma tööstust hoida. Tema arvates segab terminaali rajamist pingestatud poliitiline olukord Paldiskis ja seda kasutatakse poliitika vahendina. «Kasvatagu nad siis siin pigem lambaid ja püüdku kala,» lisas Laaksonen.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.