Käibemaksja kontroll on küsitav

Tallinna maksuamet leidis, et Kardemon oli äripartneri tausta vastu huvi mitte tundes rikkunud käibemaksuseadust ja peab täiendavalt kandma riigieelarvesse ligi 350 000 krooni. AS Kardemon andis maksuameti kohtusse.

Haldus- ja ringkonnakohtutes on arutlusel kümneid taolisi käibemaksuvaidlusi, mis enamasti lõpevad maksumaksja võiduga. Möödunud nädalal ASi Kardemon kohta langetatud kohtuotsus kinnitas, et ettevõte ei olnud vähendanud käibedeklaratsioonis maksusummat alusetult, vaid temale tehingupartnerite esitatud ja aktsiaseltsi tasutud arvete alusel, millel oli näidatud 18% käibemaks. Arvetel käibemaksu summa näitamisest võis maksumaksja järeldada, et arve esitajad on registreeritud käibemaksukohustuslased, ehkki nad seda polnud.

Maksumaksjale pandud kontrollimise kohustus ja selle täitmata jätmise tagajärjed peavad olema seaduses sõnaselgelt sätestatud, leidis halduskohus.

ASi Kardemon esindav Enn Roose selgitas, et käibemaksuseaduses ei ole kirjas kohustust kontrollida teise ettevõtte käibemaksukohustuslust. Maksuameti vastuargument oli, et äripartneri kontrolli jaoks pole eraldi seadust vaja, sest selleta ei saa täita käibemaksuseadust. «See, kuidas käibemaksukohustuslus selgeks teha, on ettevõtte probleem,» lausus Tallinna maksuameti jurist Ingrid Hoier.

Analoogses asjas otsustas riigikohus hiljuti sellele menetlusluba mitte anda.

Riigi maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd sõnas, et juristide arvates vajab käibemaksuseadus selles osas täpsustamist. Samas ta märkis, et seadus ütleb piisavalt selgelt, et käibemaksukohustuslust on tarvis kontrollida. Sõerd lisas, et maksuameti käibemaksukohustusluse kontrolli kohtuvaidlused moodustavad vaid ühe osa maksuvaidlustest ja seda probleemi ei saa ületähtsustada.