Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suvine EMU-rulett

    Mullu tuli puhkusenädalatel valuutamängurite rünnakuid pareerida Prantsuse frangil.
    Saksa marga tihe ostmine ja müümine on sellel nädalal euro põhivaluuta viinud dollari suhtes paari viimase aasta madalaimale tasemele. Eile pärastlõunal kauples mark dollari suhtes tasemel 1,7534:1.
    Märkimisväärselt on tugevnenud Suurbritannia nael, mis on eurokammitsast vaba. Üheksakümnendate aastate algusest peale, mil valuutaliidu võimalust alles esimest korda nimetati, pole nael Saksa marga suhtes veel kunagi nii tugev olnud -- 1,6743 marka naela eest.
    Sel nädalal ennustas Saksamaa juhtiv konjunktuuriinstituut Ifo, et valuutaliit käivitub plaanipäraselt 1999. a suure liikmeskonnaga. Pole välistatud, et liitu pääsevad kõik peale Kreeka (kes ei täida tingimusi ka väga leebe tõlgenduse korral) ning Rootsi, Taani ja Suurbritannia (kes ei soovi ühineda ).
    Suureneb risk nõrgast liidust, mis omakorda suurendab ohtu võimalikest spekulatsioonidest rahaliitu moodustavate valuutade suhtes juba 1997. a teisel poolel, kui liit avaldab liikmesriikide majandusnäitajad.
    Instituudi prognoosi järgi ei täida rahaliidu tingimusi nende range tõlgendamise korral ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Itaalia. Sellega võivad spekulatsioonide ohvriks langeda ka frank ja liir.
    Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl ärgitas valuutaturge ning avalikkust uskuma, et Saksamaa suudab rahaliidu tingimused õigel ajal täita. Arvestades 11,1% töötuskordaja ja maksutulude kahanemisega on sõna pidada raske. Samuti teatas Kohl, et ühinemiskriteeriumide rangest tõlgendamisest ei saa olla mingit taganemist.
    «Kolm protsenti, see pole mingi probleem,» ütles Kohl.
    Saksamaa juhtiva majandusuuringute instituudi DIW eile avaldatud prognoosi järgi on Saksa eelarvedefitsiit tänavu 3,4 ja järgmisel aastal 3 protsenti SKTst.
    Kriteeriumide range tõlgendamise nõue süvendab lahkheli Bonni ja Pariisi vahel. Prantsusmaa valitsus teeb Bonni ärevaks oma jaheda suhtumisega ühisraha kriteeriumide täitmisesse. Veel eile kinnitas Prantsuse rahandusminister Dominique Strauss-Kahn, et mingeid erimeetmeid ei plaanita. Prantsusmaa eelarvedefitsiidiks on tänavu prognoositud 3,4--3,8 protsenti.
    Valuutaturgudel valitseb arvamus, et valuutaliiduks valmistudes tuleb ohvriks tuua kas liidu ajakava või ühinemise kriteeriumid. Turud näivad uskuvat viimast. DN-DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.