• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulla sära on tuhmumas

    Kolmandal juulil vahetult enne Londoni kullafikseerimisprotseduuri algust teatas Austraalia keskpank, et ta oli viimase poole aasta jooksul müünud kaks kolmandikku e 167 tonni oma 247tonnisest kullavarust. Uudis esialgu Euroopas erilist reaktsiooni endaga kaasa ei toonud, kui ehk välja arvata fakt, et fikseerimisprotseduuri kestvus venis tavakohase minuti-paari asemel tunduvalt pikemaks ning uudisteagentuurid said fikseeringu paarkümneminutilise hilinemisega. Tundus, et turg võttis uudise teatavaks ja reaktsioon oli pigem positiivne, sest pärastlõunane Londoni fiksing oli hommikusest 25 senti kõrgem (332,15 USD/oz). Risti vastupidine oli aga Ameerika turgude reaktsioon. Spekulatiivsed USA investeerimisfondid hakkasid kulda müüma ja järgmisel päeval fikseeriti kulla hinnaks juba 324,45 dollarit untsist (1 unts on 31,103 grammi). Nii madal pole kulla hind olnud 1985. aastast saadik.
    Austraalia keskpank ei ole ainus, kes on osa oma kullavarudest müünud. Viimastel aastatel on kullamüügist teatanud Kanada, Belgia ja Hollandi keskpangad. Saksamaal tekkis kullavarude ümberhindamise küsimuses tugev vastuolu riigipanga ja valitsuses vahel, kullamüügist lähitulevikus on teatanud nii Portugal kui ka ?veits. Erinevalt teistest on Austraalia tähtis kullatootja ning kuld on söe järel Austraalia teine ekspordiartikkel. Seega peaks Austraalia olema huvitatud kulla hinna toetamisest ning vägisi tekib küsimus -- kui Austraalia ei usalda enam kulda, kes siis veel peaks seda tegema?
    IMFi andmetel hoitakse riikide keskpankade varudena (märtsi lõpu seisuga) 895,3 miljonit untsi, millest 738,3 mln untsi kuulub arenenud tööstusriikidele. Suurimad varud on USA-l (261,75 mln untsi), kelle välisvaluutareservidest moodustab 73 protsenti kuld. Suuremad Euroopa riikide keskpangad hoiavad umbes 15% välisvaluutavarudest kullana. Jaapani ja Hiinal on kulla osatähtsus alla nelja protsendi. Ekspertide arvates alandavad Euroopa kespangad oma kullavarusid kümnele protsendile välisvaluuta kogureservist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.