• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väärtpaberiinspektsiooni direktor tuleb erastamisagentuurist

    Riigikantselei kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon peaks oma otsuse langetama 30. juulil, misjärel kinnitab peadirektori ametisse rahandusminister.
    Enne otsuse langetamist komisjon kandidaatide kohta informatsiooni ei anna.
    Mai lõpul toimunud esimesel konkursil tunnistas komisjon kõik neli esitatud avaldust nõuetele mittevastavaks, sealhulgas konkursitingimused koostanud rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse osakonnajuhataja Hilma Naabri ja praeguse peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobsoni avalduse.
    Indrek Jakobson ütles, et inspektsiooni tegevuse seisukohalt oleks ülipositiivne, kui peadirektor saaks lõpuks valitud, sest üks inimene ei jõua lõpmatuseni teha kahe inimese tööd.
    Hansapanga peaanalüütik Katrin Kaarli ütles, et peadirektori kinnitamine turule kohe otsest mõju ei avalda, küll aga on see oluline pikemas perspektiivis. Inspektsiooni vajalikkust tunnetati Kaarli sõnul eriti siis, kui turul kahtlustati insider trading'ut. Kaarli märkis, et väärtpaberinspektsioon peaks suutma kriitilisi olukordi ennetada.
    Kaarli märkis väärtpaberiinspektsiooni olulise ülesandena ka maaklerieksamite korraldamist, mis praegu on jäänud unarusse. Turu suured käibed on suurendanud ka maaklerite arvu, kel peaks olema tunnistus, lisas ta.
    Läti väärtpaberikomisjoni esimehe Viktors Gustsonsi sõnul on efektiivse väärtpaberituru eeldus sõltumatu järelevalveorgan. Olukord, kus väärtpaberijärelevalve on ministeeriumi alluvuses, muudab inspektsiooni poliitilistest jõududest sõltuvaks.
    Eestis on väärtpaberiinspektsioon rahandusministeeriumi alluvuses. Inspektsiooni rahandusministeeriumi alluvusest välja viies tuleks muuta seadust.
    Indrek Jakobsoni sõnul hõlbustab praegune olukord seadusloomet. Negatiivse küljena tõi Jakobson välja inspektsiooni töötajate riigiametniku staatuse.
    «Avaliku arvamuse kohaselt tuleneb kõik halb, mis meie riigis on, riigiametnike ahnusest ja omakasupüüdlikusest,» lisas ta.
    Jakobsoni sõnul on veel vara muuta väärtpaberiinspektsioon sõltumatuks. «Me pole veel nii tugevad, et seda rolli välja kanda.»
    Praegu töötab väärtpaberiinspektsioonis 12 inimest, kohti on 20. Töötajate keskmine kuupalk on 3600 krooni. Jakobsoni hinnangul peaks see olema kolm korda suurem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.