Pankade vaheltkasu kahaneb

Artikkel

- Uudised
- 24. juuli 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade vaheltkasu kahaneb
Ühispanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Margus Kangro ütles, et intressimarginaalide langus on tingitud konkurentsi tugevnemisest, millest tulenevalt langetavad pangad oma laenuintresse.
Võimaluse annab selleks odava välisraha juurdevool, kõik juhtivad pangad on viimase aasta jooksul saanud suuri krediidiliine välisturgudel. Samal ajal on oluliselt suurenenud pankade laenuportfellid.
Kangro sõnul ei saa aga kohalikud laenu- ja hoiuseintressid enam oluliselt alaneda, sest sellisel juhul oleks pankadel raske oma püsikulusid katta. Intresside vahe arvel peame me soetama arvuteid, peegelklaasakendega maju ja muud, lisas ta.
Hoiupanga analüüsi osakonna juhataja asetäitja Heiko Kivihalli sõnul muutub intressimarginaali alanemine pangale kriitiliseks siis, kui tema turuosa hakkab vähenema. Turuosa suurendamine võimaldab intressimarginaali alanemist kompenseerida, lisas ta.
Ainsana suurtest kommertspankadest suurenes intressitulude ja -kulude suhe Hoiupangal -- suhe eelmise aasta lõpus poolaastaga võrreldes 7,1% ja selle aasta esimesel poolaastal eelmise aasta detsembriga võrreldes 1,4%.
Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide juhtimise osakonna juhataja Erkki Raasukese sõnul oli Hoiupangal teiste pankadega võrreldes suhteliselt väike laenuportfell. Ka on Hoiupanga eraisikute hoiuste turuosa Eestis suurim, mis võimaldab kasutada rohkem kohalikku odavamat raha, lisas ta.
Heiko Kivihall ütles, et eelmisel aastal mõjutasid Hoiupanga tulu Tööstuspangalt tulnud rahapaigutused. Need olid tehtud Venemaale, kus teenisid oluliselt suuremat intressi kui Eestis.
Eesti pankadest ületavad mitteintressitulud (tulu väärtpaberitehingutelt jne) mitteintressikulusid (kulu personalile jne) Hansapangas ja Forekspangas. Raasukese sõnul on neil kahel pangal teoreetiliselt võimalus laenuintresside allalöömisega teised pangad turult välja süüa.
Kui panga mitteintressitulud ületavad mitteintressikulusid, tähendab see, et pank on suuteline teenima rohkem, kui kulutab. Sellisel juhul võib Raasukese sõnul panga puhas intressitulu laenudelt väheneda sisuliselt nullini, kuid pank on võimeline normaalselt edasi tegutsema.
Hansapank ja Forekspank on teinud märkimisväärseid panuseid väärtpaberiportfellidesse, kuid väärtpaberitulud on erakorralise iseloomuga, need võivad ühel päeval ära kaduda ja siis on asi panga jaoks kurb, lausus Kangro. Seega on intressitulud pangale mitteintressituludest olulisemad, lisas ta.
«Maailmapraktikas väidetakse, et stabiilsel ajal on edukad need pangad, kes on tugevad klassikalises pangandustegevuses, nagu laenuandmine, deposiitide võtmine ja krediitkaartide väljastamine,» ütles Kangro.
Kivihalli sõnul on Hansapank ja Forekspank organisatsiooniliselt suhteliselt väikesed, mistõttu ei ole ka nende ülalpidamiskulud kuigi suured.
Hetkel kuum