• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa lubab avada oma siseturu

    USA avaldas märtsis toetust Venemaa liitumisele WTOga tuleva aastal ning Venemaal on peareformaator, esimene asepeaminister Anatoli T?ubais võtnud Vene-WTO läbirääkimised oma isikliku kontrolli alla.
    Venemaa väliskaubanduse ministri esimene asetäitja Georgi Gabunja teatas sel nädalal Genfis, et Moskval on kavas teha sügisel ettepanek väliskaupade, sealhulgas põllumajandussaaduste, vabamaks pääsemiseks Vene turule. Aasta lõpus tahetakse aga esitada teenuste liberaliseerimise ettepanek.
    Ekspertide hinnangul on põllumajandussaaduste impordi ning teenuste ning eriti tundlike finantsteenuste liberaliseerimine Venemaa valitsuse jaoks kõige keerulisemateks valdkondadeks, kui Vene ja WTO läbirääkimised tõsise hoo sisse võtavad.
    WTO liikmeks pürgijatel ei piisa, kui nende kaubandusseadused on viidud vastavusse rahvusvaheliste vabakaubandusreeglitega, vaid neil tuleb kahepoolsel alusel kooskõlastada turu avamise konkreetsed abinõud kõigi oma peamiste kaubanduspartneritega. See protsess ei saa alata enne, kuni Venemaa pole esitanud oma konkreetseid pakkumisi, kinnitas WTO esindaja.
    Samal ajal kui läbirääkimistel WTOga lubab Venemaa importi liberaliseerida, teatas peaminister Viktor T?ernomõrdin eile, et kui Euroopa Liit lähiajal ei otsusta soodustada Vene tekstiilkaupade müüki Euroopa riikidesse, kehtestab Venemaa ELi liikmesriikide tekstiiltoodetele piirangud. Sama põhimõte kehtib ka teiste kaupade kohta, lisas ta.
    Viibides 17.--19. juulini Brüsselis, olevat Venemaa peaminister saavutanud Euroopa komisjoni esimehe Jacques Santeriga kokkuleppe tekstiilikaubanduse lepingu sõlmimiseks. T?ernomõrdini hinnangul on aga Euroopa Liit konkurentsi kartuses lepingu sõlmimise vastu. FT-RIA NOVOSTI-ETA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.