• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reisivarustuse rentimine raske

    Soomlasest pubiomanik Tarmo Syväterä sõidab oma auto ja haagissuvilaga ringi juba kümnendat suve. Seni on käidud põhiliselt Euroopa riikides. Sel aastal valis Soomest Tervikoskist pärit kuueliikmeline perekond puhkuse veetmiseks ringsõidu mööda Eestit ja Läti.
    Syväteräd valmistuvad parajasti Peoleo motellist lahkuma, et Soome poole tagasi sõita. Viimase nädala jooksul on nad läbi sõitnud ligi 1000 kilomeetrit Läti ja Eestimaa teid. Reisi alustati Tallinnast, kust mindi edasi Haapsalu lähedal asuvasse Roosta puhkekülla, sealt edasi Lätti Jurmalasse ja siis läbi Pärnu tagasi Tallinna kanti. Pereisa sõnul valiti Peoleo kämping peatuskohaks seetõttu, et seal on olemas korralik autokaravanide peatuskoht koos vee ja elektriga. Pealegi on see Tallinnale nii lähedal, et linna saab sõita bussiga, jutustab ta.
    Eesti puhkekohtade suurimaks probleemiks ongi Tarmo Syväterä sõnutsi see, et siin on esialgu vähe vee ja elektriga autokaravanide peatuskohti. Võrreldes Lätiga on Eesti haagissuvilatega rändajatele aga lausa paradiis. Syväterä on kindel, et paljud soomlased tuleksid autokaravaniga Eestisse, kui vaid suudetaks ületada eelarvamus Eestis valitseva ebaturvalisuse kohta.
    Autokaravaniga reisimist peab Syväterä kõigist reisimisviisidest mugavaimaks, kuna reisil olles pole vaja muretseda ööbimisvõimaluse ega ka söömise pärast. Syväteräde haagissuvilas on olemas suur kööginurk koos külmkapi, gaasipliidi, kraanikausi, laua ja toolidega. Lisaks sellele mahuvad haagissuvilasse riidekapp, keemiline tualett ja voodid, kuhu mahub vabalt magama viis inimest. Syvätera sõnutsi on see võrdväärne kaasaskantava koduga.
    Väike ringsõit Tallinna lähistel näitab, et siinkandis on peatunud põhiliselt välismaiste numbrimärkidega autokaravanid. Suurem osa turiste on Soomest ja Saksamaalt. Eesti numbrimärkidega autokaravane leiab Lõuna-Eesti mererandadest. Kust aga leida haagissuvilat, kui endal selle ostmiseks raha ei ole?
    Haagissuvila otsinguil helistamised autode rentimisega tegelevatesse frmadesse tulemusi ei anna. Tulika rent, Avis Autorent ja Liising, Neste Barrel ega ka Kommest Auto nõu anda ei oska. Meil autosuvilaid ei laenutata, võib-olla pöördute autoklubi poole, soovitatakse Kommest Autost.
    Eesti Autoklubist saan teada, et seitsme meetri pikkuse autosuvila rentimine lühemaks ajaks kui 10 päeva maksab ööpäevas 800 krooni. Enam kui 10 päevaks rentimisel langeb ööpäeva tasu 680 kroonini. Tagatisraha nõutakse 5000 krooni, autojuhilt eeldatakse bussijuhi sõidukategooria olemasolu, kuna haagis kaalub üle 750 kg. Paraku selgub, et praegusel hetkel on kõik autode haagissuvilad välja laenutatud. Seda, kas lisaks Eesti autoklubile autode haagissuvilate laenutamisega veel keegi tegeleb, nad öelda ei oska.
    Ka ühestki maakonna turismiinfopunktist, kuhu helistan, ei osata haagissuvilate rentimisega tegelevaid firmasid nimetada.
    Kui teil on siiski õnnestunud saada endale auto haagissuvila, ootavad teid ees uued ootamatused. Kes on rahul mõne metsalagendikuga, kus pole küll vett ega elektrit, kuid selle-eest küllaldaselt vaikust ja õhku, leiab enda auto haagissuvilale peatuskoha iga kell. Kes otsib aga mujal Euroopas tavapäraseid vee ja elektriga autokaravanide parkimiskohti, võib kimpu jääda. Harjumaa ainsateks autokaravanide peatuskohtadeks on turismiinfo andmetel Kernu ja Peoleo kämpingud. Kahele autokaravanile läheb parkimisplats Kernus koos elektritoite ja du?iga maksma 200 krooni, inimestel on võimalik kämpingutes ööbida 200-400 krooni eest.
    Tartu kandis saab kohaliku turismiinfopunkti andmetel haagissuvilaga peatuda vaid Amme Grilli ja kämpingu juures. Viljandi maakonnas on autokaravaniga peatumiseks kaks kohta, üks neist Viljandi järve ääres asuv Sammuli motell ja kämping ning teine Võrtsjärve ääres asuv Vaibla kämping. Sammuli motellis jäävad ööbimise hinnad inimestele 250 krooni ja 400 krooni vahele, autokaravani plats maksab 50 krooni ja telkimisplats 30 krooni ööpäev. Sammulis on aga peaaegu augusti lõpuni kõik nädalavahetused broneeritud. Seevastu Pärnu kandis on mitu kämpingut, kuhu saab minna autokaravaniga. Jõekääru kämpingus saab karavanikoha 100 krooniga, Greeni kämpingus 50 krooniga, Valgerannas 80 krooniga, Lepanina motellis 150 krooniga.
    Peipsi ääres asuvas Kauksi puhkekülas on olemas nii telkimise, autokaravaniga peatumise kui ka kämpingus ööbimise võimalus. Autokaravani parkimine üheks ööpäevaks maksab 50 krooni, ööbimine kämpingus 85--90 krooni, lastele 45 krooni. Kämpingud on kahe- ja kolmekohalised. Telkimisplats maksab ühele inimesele 15 krooni.
    Ka jalgratta laenutamine ei ole eriti lihtne. Ainus võimalus nii Ekspress Hotline'i kui Tallinna turismiinfopunkti andmetel on jalgratas laenutada Tallinnas Tartu maanteel asuvast Jalgrattakeskusest. Jalgrattakeskusest öeldi, et rattaid on piisavalt, laenutada on võimalik Saksa ja Leedu 18käigulisi jalgrattaid. Ratta laenutamisel tuleb tagatisrahana välja käia 2500 krooni, laenutamine ise maksab 115 krooni ööpäev, juhul kui ratas laenutatakse vähem kui neljaks päevaks. Alates neljast päevast langeb ööpäeva hind 90 kroonile ning enam kui kümneks päevaks laenutamisel on see 60 krooni.
    Lõuna-Eestis laenutab Ekspress Hotline'i andmetel mägijalgrattaid Väikese Munamäe Arenduse AS. Rataste laenutamise tunnihind on 50 krooni ning sellega sõitmiseks on Väikese Munamäe nõlvadele rajatud spetsiaalrajad.
    Tartu turismiinfost osatakse rattalaenutuse kohta öelda vaid seda, et on kuuldud firmast Rattahai, mille koordinaadid aga puuduvad.
    Noorte matkaklubist soovitatakse pöörduda jalgratta laenutamise sooviga Alutaguse matkaklubisse, kuid katse sealt kedagi kätte saada ebaõnnestub. Pärnus soovitatakse jalgratta laenutamiseks üles otsida jalgrattalaenutus Riia maanteel, kust saavat laenutada igasuguseid jalgrattaid hinnaga 50 krooni päev.
    Ainsana tegutseb telkide laenutamisega Tallinnas, kui mitte kogu Eestis, noorte matkaklubi, kes on aga kuni augusti lõpuni oma telgid juba välja andnud. Teadmine, et telgi laenutamine ööpäevaks maksab neil 50 krooni, kolmeks nädalaks laenutamisel aga vaid 25 krooni, ei lohuta.
    Seevastu auto laenutamisega probleeme ei tohiks tekkida. Ainuüksi Tallinnas on autode rentimiseks üle 80 erineva koha, ohkab Expressi Hotline'i töötaja vastuseks minu soovile nimetada autode rentimisega tegelevaid firmasid. Tuntuimateks ja ühtlasi ka kallimateks on kahtlemata Avis Liising ja Tulika Rent.
    Avis Liisingu 45 rendiautot olid eelmisel nädalal kõik välja renditud. Avis Liisingu ühe päeva rendihinnad jäävad sõltuvalt auto margist, rentimisaja pikkusest ja kindlustusliikide olemasolust 849 krooni ja 2820 krooni vahele. Kõige odavam on kaheukseline Toyota Corolla, kõige kallim Opel Omega. Peale nende markidele on võimalik rentida ka Toyota Carinat, Nissan Primerat, Toyota Corolla Sedani ning maastikuautosid. Kõige soodsam on auto rentimine enam kui kolmeks nädalaks ehk miniliisimine. Kõige populaarsemad on odavaimate rendihindadega Toyota Corollad.
    Tulika Rent rendib Opel Corsat, Opel Astrat, Opel Vectrat ja Opel Omegat. Opel Corsa ööpäeva hind on 1--3 päeva puhul 760 krooni, Opel Astral 935 krooni, Opel Vectral 1025 ja 1130 krooni sõltuvalt vanusest, Opel Omega hind on 1485 krooni. Hinnad hakkavad langema 4--6 päevaks rentimisel. Tagatisraha on 5000 krooni. Ka Tulika Rendist öeldi eelmisel nädalal, et praktiliselt kõik autod on välja renditud, kuid sel nädalal peaks autot juba kergem saada olema.
    Firmades SPAR Car ja Sir Autorent algavad auto ööpäevased rendihinnad paarisajast kroonist ning kõige kallimad jäävad tuhande krooni piirimaile.
    Pärnus saab autosid rentida kuuest firmast, ööpäeva rendihinnad jäävad 300 ja 700 krooni vahele.
    Tartu turismiinfopunkti andmetel on Tartus võimalik rentida autot Fordi Autorendist ning Favora Autorendist.
    Viljandimaal pole lootust jalgratta, telkide ning isegi mitte autode ja haagissuvilate laenutuskohti leida. Nii vähemalt väidetakse kohalikust turismiinfopunktist.
    Pirita rannas on skuutrite laenutamine sel aastal keelatud. Purjelaudade laenutamisega tegelema hakkava Pro Surfi noormehed istuvad autos ja ootavad tuult. Purjelauad ise pole veel ka Piritale kohale jõudnud, seetõttu ei oska nad ka laenutuse hindadest midagi rääkida.
    Helistamisel firmasse Y & L selgub, et nemad hakkavad sel nädalal tegelema võib-olla skuutrite laenutamisega Rohuneemel. Tunnihinnaks tuleb 700 krooni, ööpäeva hind 3500 krooni.
    ASi Gismo skuutrite laenutamise kohta Haapsalu Paralepa rannas informatsiooni saada ei õnnestu, kuna Ekspress Hotline'i poolt öeldud mobiilinumber ei ole kasutusel.
    Pärnu turismiinfopunktist soovitatakse skuutrite laenutamise sooviga randa minna, telefoninumbrist ja hindadest neil aimu ei ole. Küll aga pakutakse mobiiltelefoninumbrit, kust saab laenutada veesuuski või tellida lõbusõite merel.
    Tartus ja Viljandis skuutreid ning purjelaudu ei laenutada, küll aga võib sealkandis mitmes kohas laenutada 20--50 krooni eest tunniks ajaks paadi või vesijalgratta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.