Baltimaade head ja vead

Kuid edule vaatamata on igaühel oma probleemid. Kui kokkuvõtlikult öelda, siis Eestis vajab majanduskasv juba ohjeldamist, Lätis võtab see alles hoogu ja Leedus ei ole veel hoogu sisse saanud.

Balti tiigri hüüdnime pälvinud Eesti on ainus Balti riik, keda Euroopa komisjon soovitas Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste esimesse ringi. Eesti SKT suurenes 1996. a 4% ja inflatsioon oli juunis aastaarvestuses 10,8%.

Kuid edu taga kummitavad ka võimalikud probleemid, iseäranis majanduse ülekuumenemise oht.

«Minu arvates valitseb Eestis tarbimisbuum,» ütles peaministri majandusnõunik Ardo Hansson, kes ennustab selle aasta SKT kasvuks 7%.

Majandusekspansiooniga on kaasnenud jooksva konto defitsiidi pidev kasv, mis märtsis moodustas 12% SKTst. Eesti positiivne imago on toonud pankadesse odavat krediidiraha, mis on lisanud aastaga pangalaene 62%.

Valitsus on rakendanud mõningaid majanduse jahutamise abinõusid ning Hanssoni sõnul mõtleb ta ka eelarve ülejäägi peale. «Praegu läheb kõik kenasti, kuid vahel tuleb esitada küsimus, kas suur kasv on üksnes hea või tuleks natuke pidurile vajutada,» sõnas majandusnõunik.

Läti on hakanud Eestiga kärisenud vahet vähendama. Läti SKT kasv 1996. a jäi alla 3%, kuid inflatsioon aastaarvestuses -- 7,3% -- oli väiksem kui Eestil.

Ametist lahkuva Andris ?kele valitsus viis eelarve tasakaalu ning kiirendas oluliselt seiskunud erastamist. Tänu imago paranemisele andis reitingufirma Standard & Poor's Lätile hea riigireitingu.

Lääne analüütikute arvates on Läti põhiprobleem praegu poliitiline stabiilsus.

Uuel peaministril Guntars Krastsil pole lihtne seitsme erakonna koalitsiooni ühtsena hoida. Ühtlasi tuleb tal jätkata karmi fiskaalpoliitikat, samal ajal kui jooksva konto defitsiit kasvab.

Reformimist vajab ka riiklik sektor, mis on ülepaisutatud, ebaefektiivne ja kehvalt juhitud.

Leedu 1996. a SKT suurenes 3,6% ning aastainflatsioon oli juunis 7,6%.

Suurimal Baltimaal, Leedul, on probleeme oma imagoga, kuna eelmine, ekskommunistide valitsus oli aeglane riigisektori reformimisel ja ettevõtete erastamisel. Uus paremtsentristlik Gediminas Vagnoriuse valitsus on asunud tarmukalt erastama suurettevõtteid.

Põhivaldkondadest vajab praegu kõige rohkem reformimist pangandus, mis peab toetama majanduse arengut, sõnas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Leedus Domenico Fanizza. Osa pankade kapitalisatsioon on endiselt väike ning nad ei vasta turumajanduse nõuetele. Pankadest laenu saamise võimalused on väikesed ning pankadevaheline turg sisuliselt puudub. REUTER-ÄP