• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltimaade head ja vead

    Kuid edule vaatamata on igaühel oma probleemid. Kui kokkuvõtlikult öelda, siis Eestis vajab majanduskasv juba ohjeldamist, Lätis võtab see alles hoogu ja Leedus ei ole veel hoogu sisse saanud.
    Balti tiigri hüüdnime pälvinud Eesti on ainus Balti riik, keda Euroopa komisjon soovitas Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste esimesse ringi. Eesti SKT suurenes 1996. a 4% ja inflatsioon oli juunis aastaarvestuses 10,8%.
    Kuid edu taga kummitavad ka võimalikud probleemid, iseäranis majanduse ülekuumenemise oht.
    «Minu arvates valitseb Eestis tarbimisbuum,» ütles peaministri majandusnõunik Ardo Hansson, kes ennustab selle aasta SKT kasvuks 7%.
    Majandusekspansiooniga on kaasnenud jooksva konto defitsiidi pidev kasv, mis märtsis moodustas 12% SKTst. Eesti positiivne imago on toonud pankadesse odavat krediidiraha, mis on lisanud aastaga pangalaene 62%.
    Valitsus on rakendanud mõningaid majanduse jahutamise abinõusid ning Hanssoni sõnul mõtleb ta ka eelarve ülejäägi peale. «Praegu läheb kõik kenasti, kuid vahel tuleb esitada küsimus, kas suur kasv on üksnes hea või tuleks natuke pidurile vajutada,» sõnas majandusnõunik.
    Läti on hakanud Eestiga kärisenud vahet vähendama. Läti SKT kasv 1996. a jäi alla 3%, kuid inflatsioon aastaarvestuses -- 7,3% -- oli väiksem kui Eestil.
    Ametist lahkuva Andris ?kele valitsus viis eelarve tasakaalu ning kiirendas oluliselt seiskunud erastamist. Tänu imago paranemisele andis reitingufirma Standard & Poor's Lätile hea riigireitingu.
    Lääne analüütikute arvates on Läti põhiprobleem praegu poliitiline stabiilsus.
    Uuel peaministril Guntars Krastsil pole lihtne seitsme erakonna koalitsiooni ühtsena hoida. Ühtlasi tuleb tal jätkata karmi fiskaalpoliitikat, samal ajal kui jooksva konto defitsiit kasvab.
    Reformimist vajab ka riiklik sektor, mis on ülepaisutatud, ebaefektiivne ja kehvalt juhitud.
    Leedu 1996. a SKT suurenes 3,6% ning aastainflatsioon oli juunis 7,6%.
    Suurimal Baltimaal, Leedul, on probleeme oma imagoga, kuna eelmine, ekskommunistide valitsus oli aeglane riigisektori reformimisel ja ettevõtete erastamisel. Uus paremtsentristlik Gediminas Vagnoriuse valitsus on asunud tarmukalt erastama suurettevõtteid.
    Põhivaldkondadest vajab praegu kõige rohkem reformimist pangandus, mis peab toetama majanduse arengut, sõnas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Leedus Domenico Fanizza. Osa pankade kapitalisatsioon on endiselt väike ning nad ei vasta turumajanduse nõuetele. Pankadest laenu saamise võimalused on väikesed ning pankadevaheline turg sisuliselt puudub. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kinnisvara areneb – tahaks ka sellest osa
Käes on uus nädal ja uus märkimisperiood. Eilsest on võimalik märkida endale Arco Vara osalust. Mina hetkel aktsionär pole, aga kuna Arco Vara tundub huvitav ettevõte, siis otsustasin analüüsida, kas on aeg seda muuta.
Käes on uus nädal ja uus märkimisperiood. Eilsest on võimalik märkida endale Arco Vara osalust. Mina hetkel aktsionär pole, aga kuna Arco Vara tundub huvitav ettevõte, siis otsustasin analüüsida, kas on aeg seda muuta.
Venipak avab Eestis kaks uut pakisorteerimise keskust
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.
Suurest perest kallite autodeni: eksperdid paljastavad oma suurimad rahalised eksimused
Financial Timesi eksperdid paljastasid, missugused olid nende suurimad rahalised ebaõnnestumised.
Financial Timesi eksperdid paljastasid, missugused olid nende suurimad rahalised ebaõnnestumised.