• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltimaade head ja vead

    Kuid edule vaatamata on igaühel oma probleemid. Kui kokkuvõtlikult öelda, siis Eestis vajab majanduskasv juba ohjeldamist, Lätis võtab see alles hoogu ja Leedus ei ole veel hoogu sisse saanud.
    Balti tiigri hüüdnime pälvinud Eesti on ainus Balti riik, keda Euroopa komisjon soovitas Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste esimesse ringi. Eesti SKT suurenes 1996. a 4% ja inflatsioon oli juunis aastaarvestuses 10,8%.
    Kuid edu taga kummitavad ka võimalikud probleemid, iseäranis majanduse ülekuumenemise oht.
    «Minu arvates valitseb Eestis tarbimisbuum,» ütles peaministri majandusnõunik Ardo Hansson, kes ennustab selle aasta SKT kasvuks 7%.
    Majandusekspansiooniga on kaasnenud jooksva konto defitsiidi pidev kasv, mis märtsis moodustas 12% SKTst. Eesti positiivne imago on toonud pankadesse odavat krediidiraha, mis on lisanud aastaga pangalaene 62%.
    Valitsus on rakendanud mõningaid majanduse jahutamise abinõusid ning Hanssoni sõnul mõtleb ta ka eelarve ülejäägi peale. «Praegu läheb kõik kenasti, kuid vahel tuleb esitada küsimus, kas suur kasv on üksnes hea või tuleks natuke pidurile vajutada,» sõnas majandusnõunik.
    Läti on hakanud Eestiga kärisenud vahet vähendama. Läti SKT kasv 1996. a jäi alla 3%, kuid inflatsioon aastaarvestuses -- 7,3% -- oli väiksem kui Eestil.
    Ametist lahkuva Andris ?kele valitsus viis eelarve tasakaalu ning kiirendas oluliselt seiskunud erastamist. Tänu imago paranemisele andis reitingufirma Standard & Poor's Lätile hea riigireitingu.
    Lääne analüütikute arvates on Läti põhiprobleem praegu poliitiline stabiilsus.
    Uuel peaministril Guntars Krastsil pole lihtne seitsme erakonna koalitsiooni ühtsena hoida. Ühtlasi tuleb tal jätkata karmi fiskaalpoliitikat, samal ajal kui jooksva konto defitsiit kasvab.
    Reformimist vajab ka riiklik sektor, mis on ülepaisutatud, ebaefektiivne ja kehvalt juhitud.
    Leedu 1996. a SKT suurenes 3,6% ning aastainflatsioon oli juunis 7,6%.
    Suurimal Baltimaal, Leedul, on probleeme oma imagoga, kuna eelmine, ekskommunistide valitsus oli aeglane riigisektori reformimisel ja ettevõtete erastamisel. Uus paremtsentristlik Gediminas Vagnoriuse valitsus on asunud tarmukalt erastama suurettevõtteid.
    Põhivaldkondadest vajab praegu kõige rohkem reformimist pangandus, mis peab toetama majanduse arengut, sõnas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Leedus Domenico Fanizza. Osa pankade kapitalisatsioon on endiselt väike ning nad ei vasta turumajanduse nõuetele. Pankadest laenu saamise võimalused on väikesed ning pankadevaheline turg sisuliselt puudub. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.