Majanduskasv üllatab

Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk ütles, et aasta lõpuks võib SKT kasv olla seitse protsenti. Ta märkis, et esimese kvartali näitajad ei iseloomusta majanduse arengut adekvaatselt.

«Ma ei usu, et aastane majanduskasv on 10,8 protsenti, hea, kui ta on 6--7 protsenti,» ütles ka Agu Remmelg välisinvesteeringute agentuurist.

Esimese kvartali suurim majanduskasv oli panganduses, kindlustuses ja teistes finantsharudes, kus see kasvas ligi kolmandiku võrreldes aastataguse perioodiga. Kaupu ja mittefinantsteenust tootva sektori kasv oli 11,7 protsenti, mis on oodatust parem tulemus.

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et erastatud ettevõtted on hästi tööle hakanud. «Vähem kapitalimahukates harudes, nagu teenindus, on lihtsam muudatusi ellu viia,» lausus ta. «Hulgikaubandus, pangandus ja jaekaubandus said kiiremini jalad alla, see on igati seaduspärane.»

Neivelt lisas, et Eesti tööstusele on positiivselt mõjunud ka dollari kursi tõus.

Erik Terk märkis, et tööstuse kasv käesoleva aasta alguses tuleneb erastamise lõpuleviimisest selles majandusharus. «Varem olid nad (tööstusettevõtted -- toim.) maa ja taeva vahel,» sõnas Terk. «Nüüd on need, kellel raha on, seda ka investeerima hakanud.»

Samas ütles Terk, et statistikaameti esialgsete andmete põhjal on raske mingeid lõplikke järeldusi teha. «Mul tekib kohe küsimus, mis on toimunud näiteks toiduainetööstusega,» rääkis Terk. Tema sõnul ei saa ka avaldatud andmete põhjal otsustada, kas eestlased ostavad kohalikku tööstustoodangut.

Säästmine sõltub sisemajanduse kogutoodangust, märkis Hoiupanga aktsiaturgude vanemanalüütik Martti Singi. «Mida kõrgem on SKT, seda rohkem säästetakse proportsionaalselt SKTst,» seletas ta.

Singi eeldab, et elanikkonna säästud jõuavad lõpuks aktsiaturgudele, sest vaba raha paigutatakse tavaliselt võimalikult tulusalt. Ta ütles, et Eestis on aktsiatehingud kõrge tootlusega ja sellega arvestavad ka lääne institutsionaalsed investorid.

«Loogiliselt võiks järeldada, et aktsiaturud lähevad ülespoole,» möönis ta. «Kui väike langus hakkab Eestis tulema, siis liigutakse veel kusagile edasi. Mingi osa liigub kindlasti ära lähimas tulevikus.»

Indrek Neivelt märkis, et seni pole välismaalased usaldanud Eesti statistikat, sest nii positiivsed näitajad tunduvad uskumatuna. «Kui seni keegi ei uskunud, välismaalased vähemalt, vaadates, kuidas majandus areneb ikka null või pluss neli protsenti, siis täna tundub see pluss kümme protsenti nii uskumatuna, et see ei mahu kellelegi pähe,» sõnas Neivelt.

Agu Remmelg viitas sellele, et eelmise aasta esimese kvartali majandusnäitajad olid väga kehvad. «Kuna eelmise aasta esimene kvartal oli erandlik aasta teiste kvartalitega võrreldes, siis ta ei peegelda tegelikku olukorda,» ütles Remmelg. Ta lisas, et järelduste tegemisel peab lähtuma kogu aasta majanduskasvust ja tavaliselt lähtuvad sellest ka välisinvestorid.

Valitsuse majandusnõunik Ardo Hansson ütles BNSile, et esimese kvartali majanduskasv on küll väga hea, kuid peaks olema samas signaaliks valitsusele ja Eesti Pangale, et majandus vajab mahajahutamist. «Suurim oht on, et kasv kütab väliskau- banduse puudujääki, mis kasvades suurendab majanduse haavatavust,» lausus Hansson. Ta lisas, et Eestis tuleb hakata piirama siseturu nõudlust, sest praegu valitseb tarbimis- ja ostubuum.

Hanssoni sõnul peab valitsus kaaluma võib-olla ka eelarve viimist väikesesse ülejääki, tunnistades, et valitsusel pole peale üldise kulutuste piiramise hooba majanduse mahajahutamiseks. Hansson ei välistanud, et enam kui kümneprotsendiline majanduskasv võib Eestis jätkuda.

Agu Remmelg ütles, et statistika järgi on Eesti majanduskeskkond väga hea ja nii kodumaised kui välismaa ettevõtted saavad siin edukalt areneda. «Sellest lähtuvalt tulevad ka uued firmad siia,» lisas ta.