Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskasv üllatab

    Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk ütles, et aasta lõpuks võib SKT kasv olla seitse protsenti. Ta märkis, et esimese kvartali näitajad ei iseloomusta majanduse arengut adekvaatselt.
    «Ma ei usu, et aastane majanduskasv on 10,8 protsenti, hea, kui ta on 6--7 protsenti,» ütles ka Agu Remmelg välisinvesteeringute agentuurist.
    Esimese kvartali suurim majanduskasv oli panganduses, kindlustuses ja teistes finantsharudes, kus see kasvas ligi kolmandiku võrreldes aastataguse perioodiga. Kaupu ja mittefinantsteenust tootva sektori kasv oli 11,7 protsenti, mis on oodatust parem tulemus.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et erastatud ettevõtted on hästi tööle hakanud. «Vähem kapitalimahukates harudes, nagu teenindus, on lihtsam muudatusi ellu viia,» lausus ta. «Hulgikaubandus, pangandus ja jaekaubandus said kiiremini jalad alla, see on igati seaduspärane.»
    Neivelt lisas, et Eesti tööstusele on positiivselt mõjunud ka dollari kursi tõus.
    Erik Terk märkis, et tööstuse kasv käesoleva aasta alguses tuleneb erastamise lõpuleviimisest selles majandusharus. «Varem olid nad (tööstusettevõtted -- toim.) maa ja taeva vahel,» sõnas Terk. «Nüüd on need, kellel raha on, seda ka investeerima hakanud.»
    Samas ütles Terk, et statistikaameti esialgsete andmete põhjal on raske mingeid lõplikke järeldusi teha. «Mul tekib kohe küsimus, mis on toimunud näiteks toiduainetööstusega,» rääkis Terk. Tema sõnul ei saa ka avaldatud andmete põhjal otsustada, kas eestlased ostavad kohalikku tööstustoodangut.
    Säästmine sõltub sisemajanduse kogutoodangust, märkis Hoiupanga aktsiaturgude vanemanalüütik Martti Singi. «Mida kõrgem on SKT, seda rohkem säästetakse proportsionaalselt SKTst,» seletas ta.
    Singi eeldab, et elanikkonna säästud jõuavad lõpuks aktsiaturgudele, sest vaba raha paigutatakse tavaliselt võimalikult tulusalt. Ta ütles, et Eestis on aktsiatehingud kõrge tootlusega ja sellega arvestavad ka lääne institutsionaalsed investorid.
    «Loogiliselt võiks järeldada, et aktsiaturud lähevad ülespoole,» möönis ta. «Kui väike langus hakkab Eestis tulema, siis liigutakse veel kusagile edasi. Mingi osa liigub kindlasti ära lähimas tulevikus.»
    Indrek Neivelt märkis, et seni pole välismaalased usaldanud Eesti statistikat, sest nii positiivsed näitajad tunduvad uskumatuna. «Kui seni keegi ei uskunud, välismaalased vähemalt, vaadates, kuidas majandus areneb ikka null või pluss neli protsenti, siis täna tundub see pluss kümme protsenti nii uskumatuna, et see ei mahu kellelegi pähe,» sõnas Neivelt.
    Agu Remmelg viitas sellele, et eelmise aasta esimese kvartali majandusnäitajad olid väga kehvad. «Kuna eelmise aasta esimene kvartal oli erandlik aasta teiste kvartalitega võrreldes, siis ta ei peegelda tegelikku olukorda,» ütles Remmelg. Ta lisas, et järelduste tegemisel peab lähtuma kogu aasta majanduskasvust ja tavaliselt lähtuvad sellest ka välisinvestorid.
    Valitsuse majandusnõunik Ardo Hansson ütles BNSile, et esimese kvartali majanduskasv on küll väga hea, kuid peaks olema samas signaaliks valitsusele ja Eesti Pangale, et majandus vajab mahajahutamist. «Suurim oht on, et kasv kütab väliskau- banduse puudujääki, mis kasvades suurendab majanduse haavatavust,» lausus Hansson. Ta lisas, et Eestis tuleb hakata piirama siseturu nõudlust, sest praegu valitseb tarbimis- ja ostubuum.
    Hanssoni sõnul peab valitsus kaaluma võib-olla ka eelarve viimist väikesesse ülejääki, tunnistades, et valitsusel pole peale üldise kulutuste piiramise hooba majanduse mahajahutamiseks. Hansson ei välistanud, et enam kui kümneprotsendiline majanduskasv võib Eestis jätkuda.
    Agu Remmelg ütles, et statistika järgi on Eesti majanduskeskkond väga hea ja nii kodumaised kui välismaa ettevõtted saavad siin edukalt areneda. «Sellest lähtuvalt tulevad ka uued firmad siia,» lisas ta.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.