3. august 1997
Jaga lugu:

Peteti väikeinvestoreid

Väikeinvestorid, kes juulis erastamisagentuuri poolt korraldatud aktsiate avalikul müügil operaatorfirma AS Hotell Olümpia riigile kuulunud aktsiaid ostsid, said möödunud nädalal ootamatult teada, et tegelikult ei olegi nad Hotell Olümpia omanikud vaid hoopis uue hotellifirma Reval Hotel Group aktsionärid.

Äripäeva hinnangul peteti Reval Hotel Groupi asutamise ja selle kohta käiva informatsiooni kinnihoidmisega väikeinvestoreid. Kahju, et seda tehti operaatorfirmas riigi huve esindanud rahandusministeeriumi ametnike vaikival nõusolekul.

Kaks päeva enne aktsiate avaliku müügi lõppu, 16. juulil, toimus Hotelli Olümpia aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus otsustati suurendada firma aktsiakapitali ja liita Hotell Olümpia Inn Grupiga. Infot erakorralise koosoleku toimumise kohta suudeti kinni hoida kaks nädalat.

Need, kes märkisid kahel viimasel päeval ASi Hotell Olümpia aktsiaid, said tegelikult riigi käest petta, sest emissiooniprospektis toodud andmed olid valed. Selle asemel et investoreid muutustest kohe informeerida, pidasid ASi Hotell Olümpia suuraktsionärid ja firmas riigi huve esindav rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass õigemaks väikeaktsionäridele valetada. Lass ei olnud reedel nõus Äripäevale oma tegevust kommenteerima. Ta teatas, et vastab ainult ministeeriumi pressiteenistuse vahendusel ja ainult nendele küsimustele, mis puudutavad tema kompetentsi. Enne aga, kui ta vastama hakkab, peab ta rahandusministri käest küsima, mis tema kompetentsi kuulub.

Inn Grupi omanike Andres Liinati ja Tarmo Sumbergi sõnul valetati sellepärast, et nii sooviti välistada võimalust, et ühed aktsiaostjad seatakse teistest paremasse olukorda. Toimetuse arvates ei ole valetamine ja info varjamine aktsiaostjatele võrdsete tingimuste tagamiseks just kõige parem moodus.

Lisaks sellele, et rahandus-ministeeriumi ametnikud aitavad ASi Hotell Olümpia suuraktsionäridel väikeaktsionäre lollitada, on nad ka Äripäeva hinnangul sõlminud Olümpia hotelli hoone rentimiseks riigi huvisid kahjustava rendilepingu. Seni pole riik saanud mingit suurt kasu talle kuuluva hoone rentimisest operaatorfirmale. Pigem võiks väita hoopis vastupidist. See ei ole mitte ainult toimetuse hinnang, vaid sarnasele seisukohale on jõudnud ka riigikontroll.

Kohati jääb mulje, et rahandusministeeriumi ametnikud ei esinda mitte riigi, vaid hoopis operaatorfirma huve. Nii on riik lahkelt nõus finantseerima operaatorfirma poolt hotellihoone renoveerimiseks võetavad laenud. Kuigi laenu võtab operaatorfirma, maksab selle tegelikult kinni riik, sest riik on nõus loobuma laenatava summa ulatuses hotellihoone renditulust.

Selline tasaarveldus võib operaatorfirmale olla ka heaks tuluallikaks, sest hotellihoone renoveerimiseks kulutatavate summade pealt on firmal võimalik tagasi taotleda käibemaksu.

Käesoleval aastal kavatseb operaatorfirma investeerida 98 miljonit krooni, riik katab sellest summast tasaarvelduse korras 76 miljonit krooni.

Nii nagu ei saa riik hotellihoone rentimisest suuri renditulusid, ei teeninud riik suuri tulusid ka operaatorfirmas osanikuks olles. Eelmisel aastal pidanuks riik teenima oma osaluse eest omanikutulu 2,2 miljonit krooni, kuid ASi Hotell Olümpia kaasaktsionäride ja valitsuse otsuse kohaselt jäi see summa riigil saamata.

Tänaseks on riik sellest osalusest loobunud. Vaatamata rahandusministeeriumi kiivale vastuseisule tuleks ka kesklinnas kõrguv hotellihoone avalikul enampakkumisel koos aastani 2010 kehtiva rendilepinguga kiiresti maha müüa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum