5. august 1997
Jaga lugu:

Koolitusest

Kui postiljonile anda jalgratas, et ta sellega oma posti kiiremini laiali veaks, siis suure tõenäosusega jääb esimesel päeval post üldse laiali vedamata (postiljon istub traumapunktis), esimese nädala jooksul jõuab post inimesteni peaaegu sama kiiresti kui ilma jalgrattata (lisaks postikotile peab postiljon nüüd ka veel ratast kaasa vedama) ja edaspidi hakkab aeg paranema (paar kuud hiljem avastab postiljon, et ratas ei lähe sugugi nii tihti kraavi, kui postikott õla peal pendeldamise asemel pakiraamile toetub.)

Tänapäeval, mil enamik inimesi on sõbrale arvutiga kirja saatnud, on hakatud arvuti kasutamise oskust pidama millekski sama elementaarseks kui rattasõiduoskust. Kui sedasama ratast on tarvis kasutada mängimise asemel töö tegemiseks, siis võib järsku selguda, et mõnd asja saab arvutita kiiremini.

Arvutikoolitus ei tohi piirduda sellega, et inimene oskab arvuti sisse lülitada ja «oma» programmi avada. Paljud firma infosüsteemi hooldama palgatud häkkerid on lahendanud koolituse probleemi lihtsalt -- kasutajate «programmeerimise» teel. Ma olen näinud õnnetut raamatupidajaneiut, kellele on paberile kirjutatud vastused, mida ta peab arvutile ütlema, et jõuda põhivahendite või palgaarvestuse programmi. Analoogiliselt nende häkkerite poolt kirjutatud arvutiprogrammidele on ka «kasutajaprogrammid» ilma veatöötluseta. Kui arvuti peaks küsima midagi ootamatut (näiteks on keegi arhiiviflopile kirjutuskaitse lisanud), siis on kasutaja täiesti abitu.

Arvutikoolitus jaguneb oma eesmärkide poolest nelja liiki:

Algõppe põhieesmärk on tutvustada kasutajat arvuti «mõttemaailmaga» ja anda talle kindlust, et arvuti ei plahvata.Teadmine, miks arvuti mingis situatsioonis alati ühtemoodi käitub, aitab uusi programme omandada.

Eriõppe puhul näidatakse, mida kõike saab tavaliste laiatarbeprogrammidega teha ja kuidas see kõik tööd kiirendab.

MS-Excel suudab talletada firma klientide nimekirja ja MS-Word suudab vormistada ilusa müügipakkumise, kuid lisaks sellele on võimalik lasta see kiri välja trükkida igale kliendile nimeliselt ja koos aadressiga. Eriõppe puhul annab kõige parema tulemuse firmasisene koolitus. Töötajad istuvad oma arvutite taga ja pärast iga uue uue selgitamist küsivad kohe: «Vahva, kuidas ma seda oma töö tegemiseks kasutada saaksin?»

Spetsialistiõpe on mõeldud firma infosüsteemi planeerimise, teostamise ja hooldamise eest vastutavatele inimestele. Spetsialistiõpe on vastus küsimusele, kuidas võtta maksimum sellest riist- ja tarkvarast, mis firmas olemas on.

Tänapäeval võib osutuda kasulikumaks mitte palgata paari arvutispetsi firma võrku hooldama, vaid koolitada selle asemel välja nn «vanemkasutaja». Vanemkasutaja ülesanne oleks jälgida firma infosüsteemis kehtestatud reeglite täitmist, saada aru, kas kuskil on tekkinud mingi probleem ning suuta see piisavalt arusaadaval kujul edastada firma infosüsteemi hooldavale arvutifirmale.

Tippjuhi koolitus on mõeldud firma juhtidele ja see peab vastuse andma küsimusele, milline on firmajuhi roll firma infosüsteemi loomisel. Firma infosüsteemi loomisel peab firma juht suutma ette näha, kuidas mõjutavad uued töövahendid olemasolevat töökorraldust, ta peab suutma võrrelda infosüsteemile tehtavaid kulutusi infosüsteemi omamisest saadava tuluga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum