• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve projekt valmib

    «Nüüd on kõikide ametkondade vastulaused ära kuulatud ja hakkame riigieelarve projektist kujundama terviklikku pilti,» ütles reedel rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver. «Praegu pole veel selge, kes raha juurde saab ja kes mitte,» lisas ta.
    Järgmise aasta riigieelarve prognoositav maht on 1,2 miljardit krooni suurem kui tänavune riigieelarve.
    Kultuuriministeerium taotleb oma haldusala töötajatele 14 protsendi suurust palgatõusu. Kultuuriministeeriumi eelarves kavandatud kolmeprotsendilisest kasvust selleks ei piisa.
    Kaitsekulutuste osakaal langeks koostatava eelarveprojekti järgi 5,85 protsendilt 5,8 protsendile, kaitsekulutuste maht suureneks aga 805 miljoni kroonini.
    Riigieelarve projekti koostamisel on arvestatud, et järgmisel aastal suureneb riigi sisemajanduse kogutoodang 3,5--4 protsenti ja tarbijahinnaindeks 14 protsenti. Valitsuse kava kohaselt on riigieelarve tervikprojekti esimene arutelu 19. augustil. Valitsuses peab riigieelarve eelnõu läbima kaks lugemist.
    Rahandusministeeriumi andmetel oli 1. augustiks käesoleva aasta riigieelarvesse laekunud 7,64 miljardit krooni ehk 60,7 protsenti selleks aastaks kavandatud tuludest. «Eelneva kolme aasta tulemustega võrreldes pole nii suurt laekumist seitsme kuu kokkuvõttes ega üksikute kuude lõikes varem esinenud,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Aili Ohlau.
    Kaheksakümne protsendi piiri ületas ettevõtte tulumaksu laekumine, millest juuli arvele langes ligi viiendik. Ettevõtte tulumaksu laekus seitsme kuuga 883,7 miljonit krooni, millest 104 miljonit krooni kanti riigile üle seoses RASi Eesti Merelaevandus erastamisega. Ülejäänud Eesti Merelaevanduse erastamisest laekunud 296 miljonit krooni kanti riigieelarvesse aktsiadividendide rea alla.
    Augusti alguseks oli laekunud käibemaksu 3,44 miljardit krooni ehk 59,9 protsenti aastasest eelarvemahust, füüsilise isiku tulumaksu 1,28 miljardit krooni ehk 59,9 protsenti ja aktsiise 1,21 miljardit krooni ehk 51,9 protsenti aastaplaanist.
    Aktsiisimaksudest on enim laekunud tubakaaktsiisi, mida laekus 72,2 protsenti aastaks kavandatust. Samas oli mootorikütuse aktsiisi laekunud 44,8 protsenti ja mootorsõidukiaktsiisi 42,8 protsenti aastaplaanist.
    Eelmisel aastal oli seitsme kuuga riigieelarvest täidetud 53,3 protsenti. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.