Tai abipakett maksab 16 miljardit

Pärast 1994. a lõpus alanud peesokriisi Mehhikos, kui IMF ja USA juhitav riikiderühm oli sunnitud abi andma kokku 50 miljardit dollarit, on Tai nüüd teine riik, kelle päästmisse IMF on sunnitud sekkuma.

Nii nagu Mehhikole andis põhiosa laenust USA, on Tai peamine abistaja Jaapan. Kuna Jaapan on teinud suuri investeeringuid Taisse ja teistesse Kagu-Aasia riikidesse, on Tokio huvitatud, et Tai valuutakriis ja muud finantsprobleemid ei süveneks ega kanduks teistesse selle piirkonna riikidesse, Indoneesiasse, Filipiinidele ja Malaisiasse. Tai välisvõlg on kokku 89 miljardit dollarit, sellest pool Jaapani pankadele.

Ajavahemikul 1985--1995 oli Tai majandus maailmas ühe kiirema kasvuga ning seda seati teistele riikidele eeskujuks. Kuid möödunud aastal majanduskasv peatus, sest liiga suured laenud ja aktiivne ehitustegevus alandasid kinnisvara hindu ja suurendasid halbade võlgade osa Jaapani finantskompaniide laenuportfellides.

Krahh algas 3. juulil, mil Tai oli sunnitud pärast mitmenädalast spekulatsioonirünnakut tema valuutale bahti kursi vabaks laskma. Bahti kaotas USA dollari suhtes ligi veerandi oma väärtusest. Keskpank on praeguseks teinud umbes 450 miljardi bahtise (14,5 miljardit dollarit) finantssüsti riigi raskustes finantssektorisse.

Kuid analüütikute hinnangul on valuutakriis ainult jäämäe tipp. Tai majandus on viimastel aastatel stagneerunud ning kõrgeks aetud palkadega on Tail raske konkureerida teiste selle kandi madalapalgaliste riikidega.

Tai majanduskasv on madalaim pärast 1960. aastaid ning suurfirmade võlakoorem on kaks korda nii suur kui riigi kogu valuutareserv.

IMFi algatusel viieks aastaks antava 16 miljardi dollari suuruse abipaketi eesmärk on leevendada Tai kriisi ja taastada võlaandjate usaldus Tai vastu. Üldise arvamuse kohaselt vajab Tai majandus põhjalikke struktuurilisi ümberkorraldusi, et tasakaalustada eelarve ja saada jagu maksebilansi puudujäägist. AP-BNS-DI-ÄP